Keeleküsimuste arhiiv

Siin on valik eurotõlkijatelt Eesti Keele Instituudi keelenõuandesse tulnud küsimustest koos keelekorraldajate vastustega.

Kumba soovitate, kas pangajärelevalve või pangandusjärelevalve (ingl banking supervision)? Miks?
Kasutatud on mõlemat kuju, vt nt finantsinspektsiooni seaduse §-d 53 ja 64; Maureri õigusleksikon ja Mereste majandusleksikon annavad "pangajärelevalve". Ingl "banking" viib siiski mõtted "panganduse" peale ja ka muid järelevalve liike tähistame pigem valdkonna järgi, nagu ehitusjärelevalve, kindlustusjärelevalve jt.
12. jaanuar 2009
Euroopa Parlamendi resolutsioon ELi Valgevene-strateegia kohta või ... ELi strateegia Valgevene suhtes või mõni parem võimalus?
Soovitan kasutada sidekriipsu: Valgevene-strateegia.
8. jaanuar 2009
Kas eesti keeles on õige kirjutada
1) Lukašenka ja Milinkevitš või Lukashenka ja Milinkevitch;
2) liikumine Vabaduse Eest või liikumine "Vabaduse Eest";
3) inimõiguste organisatsioon Nash Viasna, ajalehed Narodnaia Volia ja Nasha Niva?
Siinsed koostajad on nende nimede ja nimetustega väga hädas. Näiteks on meie ingliskeelses tekstis Valgevene välisminister Syarhei Martynau, mis peaks olema Sergei Martõnov.
1. Valgevene nimede kirjutamiseks tuleks kasutada õigekeelsuskomisjoni 1975. a kinnitatud tähetabelit. Kui nimed on antud inglise transkriptsioonis, siis tuleb neid teisendada vastavalt (sh asemel š jne). Et inglise transkriptsioone näib olevat mitut sorti, siis on raske anda üldjuhist, ent need konkreetsed nimed peaksid Vikipeedia andmetel olema Aljaksandr Lukašenka ja Aljaksandr Milinkevitš (valgevene keele klassikalises vormis näeb eesnimena eriti viimasel juhul ka kuju Aljaksandar).
2. Võiks kirjutada liikumine "Vabaduse eest" ehk lihtsamalt Vabadusliikumine.
3. Organisatsiooninimetused tuleks samuti anda valgevene-eesti tabeli kohaselt: Naš Vjasna, Narodnaja Volja, Naša Niva. (Valgevene nimede rahvusvahelises latinisatsioonis on sageli meie j-i asemel i, mis meenutab tegelikult poola kirjaviisi.)
Valgevene kodanikel on passis enamasti valgevene nimekujud, ent tavaelus kasutavad nad venepäraseid kujusid, seepärast on rahvusvaheliseltki nende nimede edasiandmine pisut segane. Valgevene välisministri valgevenepärane nimi on eesti transkriptsioonis Sjargei Martõnav (ja seda võiks tõlkes kasutadagi), ent küllap talle endale on harjumuspärasem vene nimekuju.
8. jaanuar 2009
1. Kas lausekatkes "...töötajad, kellest vähemalt 50% on vastava kvalifikatsiooniga ning omab lepingu täitmiseks vajalikke kogemusi" on parem omavad või omab?
2. Kas Bouari-Fambele maantee parandamis- ja asfalteerimistööd või on õigem Bouari-Fambele maantee parandamise ja asfalteerimise tööd?
1. Pakun sõnastust ".. töötajad, kellest vähemalt pooltel on vastav kvalifikatsioon ning lepingu täitmiseks vajalikud kogemused".
2. Eelistan "parandamis- ja asfalteerimistööd".
12. november 2008
Palun selgitage, millal on õige kasutada sõna "rent" ning millal "üür". Kinnisvara puhul on tegemist vist üüriga. Kuid autod, ehitustehnika, firmad? Millisel juhul kumba kasutada?
Eesti keeles on tava, et suuremate objektide, nt talu ja maa kohta kasutatakse sõna "rent", väiksemate objektide, nt korteri, auto, paadi kohta tarvitatakse sõna "üür".
Auto ja ehitustehnikaga seoses võib kasutada "üüri", firma kohta "renti".
Vt ka ÕS 2006, märksõnad "rent" ja "üür".
3. november 2008
Meil on vaja koostada valitsuste nimekirjad kõikides ELi keeltes. Bulgaariaga on erineva tähestiku tõttu rohkem tööd. Leidsin Eesti Keele Instituudi kodulehelt ühe tabeli ja küsiks üle, kas selle järgi tuleb nimed eestistada. Selles kasutatakse mõnda tähte, mis ei ole eesti tähestikus ja tugevdusmärgi vastet – katusega a-d – ei leia Wordi sümbolite hulgast. Lisaks küsimus: kas Vasilev ja Mihailov jms tuleb kirjutada ühekordse s-i või h-ga?
Bulgaaria nimesid sobib kirjutada just selles süsteemis, mille leidsite Eesti Keele Instituudi lehelt, sest see põhineb õigekeelsuskomisjoni soovitusel.
Bulgaaria "kõvendusmärgi" vasteks peaks olema "a", millel on samasugune haak nagu näiteks š-l ja ž-l. Kui sellist ei leidu, siis on lähim vaste kasutada "a" peal kaart (ă), nii nagu on näiteks rumeenia ja moldova tähestikus.
Kui bulgaaria keeles on ч (č), siis on inglise transkriptsioonis vahel näha tch-d, "t" on aga üleliigne.
Vasilev ja Mihajlov (!) tuleb kirjutada ühekordse s-i ja h-ga, sest tabel on tähttäheline.
3. november 2008
Uurin termini "täpsustamata sündimus" kohta, mis ühe tõlkega minuni jõudis. Inglise keeles on see "crude birth rate". See peaks tähendama sündide arvu 1000 elaniku kohta. Minu küsimus on, kas "täpsustamata sündimus" on korralik eestikeelne vaste?
Eesti statistikas kasutatakse ingliskeelse termini "crude birth rate" vastena terminit "sündimuse üldkordaja" (lühemalt ka "sündimuskordaja"). Seda väljendatakse promillides (1000 in kohta) ja ajavahemik on üks aasta. Eesti Statistikaameti kodulehel on terminit defineeritud nii: "sündimuse üldkordaja on elussündide arv aastas 1000 aastakeskmise elaniku kohta".
15. oktoober 2008
Kuidas panna fraas "õigusaktid, mis ei piirdu ainult imporditud toodete käsitlemisega" järgmisesse lausesse nii, et see õige oleks?
Euroopa Parlament on korduvalt väljendanud oma arvamust, et otsetoetusi tuleks pärast 2013. aastat veelgi ratsionaliseerida, muutes nende toetuste suuruse sõltuvaks ühenduse õigusaktidest, mis ei piirdu ainult imporditud toodete käsitlemisega, kinnipidamise tegelike kuludega.
Arusaamise võimaldamiseks teeksin lause pikemaks ja lisaksin täpsustuse sulgudes. Kui ma praegu õigesti välja loen, on siin ka rektsiooniviga: sõltuvaks .. tegelike kuludega(?) asemel peab olema sõltuvaks .. kuludest, see aga tekitaks häirivalt palju seestütleva käände kordust.
Ettepanek: .. tehes toetuste suuruse sõltuvaks .. ~ .. nii et toetuste suurus sõltuks ühenduse õigusaktidest kinnipidamise tegelikest kuludest (nende õigusaktide puhul, mis ei piirdu ainult importtoodete käsitlemisega ~ ei käsitle ainult importtooteid).
23. september 2008
Kumb on õige, kas "standard ISO 7372" või "ISO standard 7372"? Ise eelistaksin teist varianti, kuna ISO on organisatsiooni nimetus, kuid kuidas sel juhul toimida mitmuse puhul (nt "standardid ISO 6937 ja ISO 8859" või "ISO standardid 6937 ja 8859").
Tundub, et "ISO 6937" jms on standardi nimetus ja õige on standard ISO 7372, standardid ISO 6937 ja ISO 8859. Kui räägitakse lihtsalt standardist, siis on õige sõnajärg ikka ISO standard.
18. september 2008
Kuidas siduda nimisõna järgmiste lühenditega (sulgudes lühendid välja kirjutatud):
XML (Extended Mark-up Language), SGML (Standard Generalised Mark-up Language), EDIFACT (Electronic Data Interchange for Administration, Commerce and Transport).
Kas XML-sõnum või XMLi sõnum või lihtsalt XML sõnum? EDIFACT-sõnum/EDIFACTi sõnum/EDIFACT sõnum?
Nagu ma "Arvutikasutaja sõnastikust" aru sain, on XML ja SGML teatud liiki märgistuskeeled. Nendes keeltes saadetud sõnumid on teatud liiki sõnumid ja tuleks kirjutada sidekriipsuga kokku: XML-sõnum, SGML-sõnum.
EDIFACT on sama sõnastiku järgi teatud elektronandmevahetuse standard. Arvan, et sellele standardile vastav sõnum on EDIFACT-sõnum.
18. september 2008
Postimehes on artikkel pealkirjaga "Hambad ristis eelarve saab ikkagi õigeks ajaks valmis". Öelge palun, kas nii on võimalik kirjutada. Kas ei peaks olema "hambad-ristis-eelarve"?
Tahaksin veel küsida, kas "hambad ristis" tuleks käsitada absoluuttarindina, st kasutada koma näiteks järgmises väljendis: "eelarve pandi kokku, hambad ristis".
Kas "pea ees vette hüppama" on õige või on ka tarvis koma?
Jah, kui on loodud selline ahelliitsõna, siis peaks kasutama sidekriipse: hambad-ristis-eelarve, vrd nt head-ööd-musi.
Mati Erelti "Lause õigekeelsus" õpetab, et lühemaid verbita lauselühendeid, mis kõnes muust lausest pausidega ei eraldu, pole mõtet komastada, nt "suu täis ei räägita“, "hüppas pea ees vette". Lauses "eelarve pandi kokku, hambad ristis" paneksin ma siiski koma.
18. september 2008
Kui räägitakse laeva nurkkiirusest, siis väljendatakse seda lühendiga sõnadest kraadi/sekundis. Kui räägitakse ainult kraadidest, siis ei ole arvu ja kraadimärgi vahel tühikut. Kui aga lisaks kraadile lisatakse juurde ka mõõtühik sekund, kas sel juhul tuleks kasutada tühikut (nagu näiteks 5 km/h puhul)?
Arvu ja mõõtühiku vahel peaks olema tühik, nt 25 °/s (kraadimärk üksi kirjutatakse arvuga kokku, nt 25°). "Eesti entsüklopeedia" 6. köite järgi on nurkkiiruse ühik rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis radiaan sekundis (rad/s), mittesüsteemsed mõõtühikud on pööre minutis (p/min) ja pööre sekundis (p/s). Teisi nurkkiiruse mõõtühikuid EE ei esita.
10. september 2008
Kuidas soovitaksite tõlkida eesti keelde sõna "multilingualism" – kas mitmekeelsus või paljukeelsus või midagi kolmandat (varem on tõlgitud ka "keeleline mitmekesisus")? Multikultuurse soovitab ÕS asendada "mitmekultuurilisega", sellest lähtudes oleks vist mitmekeelsus ka parim vaste?
Inglise multilingualism on Mati Erelti, Tiiu Erelti ja Enn Veldi eesti-inglise keeleteaduse sõnastiku järgi "mitmekeelsus".
9. september 2008
Ingliskeelse keelepoliitika teksti tõlkimisel kohtan korduvalt sõnu "multimedia" ja "media", kuidas peaksin neid tõlkima? "Paremini tuleks kasutada mitteametlikke keelte omandamise võimalusi, parandades juurdepääsu ... ("by increasing access to multimedia") ning edendades virtuaalset ja füüsilist liikuvust ning kultuurivahetust." (Informal language learning should be better exploited, by increasing access to multimedia, virtual or physical mobility and cultural exchange.)
"Meedia" on mitmuslik sõna, mis tähendab 'massiteabevahendid, massisuhtlusvahendid' (vt ÕS 2006). Üks "multimedia" eesti vasteid võib olla ka "multimeedium" (ÕS 2006).
Teie lausesse võiks sobida ".. parandades juurdepääsu massiteabevahenditele" või ".. meediale".
4. september 2008
Kuidas soovitate käänata uudissõna "lõit", see sarnaneb üsnagi sõnadega võit ja sõit? Kas eesti keeles on veel mõni õi-diftongiga sõna, mis käändub nagu lõit?
"Lõit" tähendab 'kommunikatsioonivahend, suhtlusvahend, teabelevivahend' ning käändub nagu "leib": lõit, lõida, lõita. Vt ka ÕS 2006, märksõna "lõit".
Jah, lõidaga ühtemoodi käänduvad ka sõir ja tõik.
4. september 2008
Kas terminid ESS ja podcast peaks jätma originaalkeelde või püüdma neid kuidagi tõlkida?
Sõna "podcast(ing)" eesti vastena on käibel "taskuhääling".
Lühendit ESS ei oska kahjuks kommenteerida, kuna ei tea, mis termin või väljend selle taga peitub. Võõrkeelseid lühendeid ei tõlgita ega panda kursiivi, vrd nt NATO, FBI.
21. august 2008
Kas auto heitgaaside kohta peaks ütlema heited või heitmed? ÕS ei anna sellele selget vastust. Nii kohtulahendites kui ka selle valdkonna määrustes ja direktiivides on peale jäänud seisukoht, et autod tekitavad mürgiseid heiteid. Loodan saada ÕS-ist avaramat vastust või põhjendust.
Inglise keeles tähendab emission ainsusesõnana tegevust, mitmuses (emissions) selle mõõdetavat tagajärge, eesti keeles mitte: emissioon = heide (nii tegevus kui ka heidetu hulk). Emissions eestikeelne vaste võib olla nii 'heide' kui ka 'heitkogus(ed)' (mitte 'emissioonid'), kontekstist olenevalt ka 'heitmed': keskkonda heidetu, nt prügi, heitgaas, heitvesi, mis heidetu kogust ei hõlma.
Niisiis: 'kasvuhoonegaasi aastaemissioon t/a' ehk 'kasvuhoonegaasi aastaheide t/a', mitte 'aastased emissioonid' (või mis veel hullem: 'aastased heitmed'); emissiooni ehk heite (mitte 'emissioonide') vähendamine; 'CO2-heide', mitte 'CO2 heitmed'; 'vedelheitmed', mitte 'vedelheited'.
20. juuni 2008
Kas oleks võimalik saada nõu, kumb on korrektne? Andmebaasid ei andnud kindlust.
1. Liikmesriigid on kohustatud ettenähtud tähtaja jooksul võtma direktiivi ülevõtmiseks meetmeid
või
liikmesriigid on kohustatud ettenähtud tähtaja jooksul võtma direktiivi ülevõtmiseks meetmed.
2. Riik on direktiivi täitmiseks õigusnorme vastu võtmata või nendest teatamata jättes rikkunud kohustust
või
Riik on direktiivi täitmiseks õigusnormid vastu võtmata või nendest teatamata jättes rikkunud kohustust.
Kui on vaja rõhutada täielikkust, sobib nimetav kääne: .. võtma .. (kõik) meetmed, .. (kõik) õigusnormid vastu võtmata .. Kui võetakse ainult osa meetmeid ja vastu võtmata on jäänud osa õigusnorme, sobib osastav kääne.
19. juuni 2008
Milliseid jutumärke oleks kõige korrektsem kasutada eesti keeles väljaantavas raamatus?
1. „ ... “, 2. « ... », 3. “ ... ” või 4. " ... "
Ilmselt on kõige korrektsemad siiski variant 1 jutumärgid, aga kas trükitud teksti puhul tänapäeval seda ikka peetakse oluliseks või on kasutus suhteliselt vaba?
Ja kui juba on kasutusel variant 2. jutumärgid, kui oluline (ja kas üldse on oluline) need näiteks esimese variandi vastu välja vahetada?
Jutumärkidel on eesti keeles eri kujusid: [„ ”], [„ “], [” ”], [” “], [« »], [» «], vt ka "Eesti keele grammatika" (Tallinn, 1993, lk 415). Mida eelistada, on seega kokkuleppeline, kuid ühe teksti piires tuleks kindlasti rakendada ühesuguseid märke. Eesti Keele Instituudi keelekorraldajad on soovitanud kuju, kus alustavad ehk lahtijutumärgid on all ning lõpetavad ehk kinnijutumärgid üleval [„ ”].
Vt ka Maire Raadiku keelenõuannet.
11. juuni 2008
Kas omadussõnatuletis sõnast "institutsioon" on "institutsionaalne" või "institutsiooniline"? Või on mõlemad variandid lubatud? Kas on mõni reegel, mille kohaselt võõrsõna puhul kasutatakse võõrliidet ja omasõna puhul omakeelset?
Eesti keelele omasem on institutsiooniline. Institutsionaalne on ilmselt tekkinud inglise keele mõjul (institutional). Reegel näeb ette, et võõrsõnale võib liita omakeelse liite, aga vastupidi – omasõnale võõrkeelset liidet – mitte, näiteks ei ole õige tuletis "arvutiseerima", kuna -eeri- on võõrliide.
30. mai 2008
Kas sõna "aktuaalne" on eesti keeles õige kasutada tähenduses "praeguse seisuga/hetkel kehtivad", kas saab öelda "(X asutusele edastati registri) aktuaalsed andmed"?
ÕS 2006 annab sõna "aktuaalne" tähenduseks 'päevakohane'. Tähenduses 'kehtiv', mis on sõnale juurde tulnud inglise keele mõjul, ei soovita me "aktuaalset" kasutada. Väljendid "praeguse seisuga kehtivad" ja "praegusel hetkel kehtivad" on liiased. Piisab, kui öelda "kehtivad".
27. veebruar 2008
Palun Teilt 3-4 põhireeglit NAGU puhul koma kasutamise kohta, millal see on põhjendatud ja millal mitte. Kuidas käsitleda allpool toodud lauset NAGU ja KOMA seisukohalt? Kas sobib reegel, et NAGU ees ei ole koma, kui see on tähenduses "näiteks" ja selle ees olevas lauseosas on rõhutav asesõna "selline", "niisugune", "säärane"? Samas puudub minu lauses loetelu. Või on tegu hoopis võrdlusfraasiga ning kas sel juhul on vaja komasid? Lause: "Kas sellist siseriiklikku maksu nagu Eestis kehtestatud registreerimismaks võib käsitleda tollimaksuna või sellega samaväärse toimega meetmena?"
Üldreegel ütleb, et sõna "nagu" ette pannakse koma siis, kui järgnevas tarindis on öeldis ehk tegusõna pöördeline vorm, vrd "Poiss säras nagu päike" (komata) – "Poiss säras, nagu oleks ta päike" (komaga, öeldis on "oleks"). Sidesõna "nagu" ees on kindlasti koma siis, kui ta tähendab 'näiteks', nt "Käisin suvel paljudes Eesti linnades, nagu Haapsalus, Pärnus, Võrus, Tartus ja Kuressaares". Kui on lauses konstruktsioon "niisugune ~ seesugune ~ selline ~ säärane ~ säherdune nagu X", siis koma "nagu" ees ei ole, sest tegu on võrdlusega. Viimase reegli järgi tuleb kirjutada ka Teie saadetud lause.
29. jaanuar 2008
Kuidas Teie soovitaksite kirjutada eesti keeles United Nations Development Fund for Women (UNIFEM). Laiemas kasutuses on variant ÜRO Naiste Arengu Fond ja ÜRO Naiste Arengufond. Tegemist on delikaatse teemaga, sest mitmed tunnetavad, et tegemist on seksistliku väljendiga, mis viitab sellele, nagu oleks naised vähe- või alaarenenud. Kas soovitaksite üldse teistmoodi tõlkida, nt ÜRO Naiste Toetusfond vms. Kaalumisel olid ka variandid ÜRO Naistearengu fond või naisarengufond või naistearengufond. Sama mustri järgi saaks siis tõlkida ka United Nations Capital Development Fund.
Kui kirjutada ÜRO naiste arengu fond või nais(te)arengufond, võib nimetuse sisu valesti mõista – mitte arengufond, vaid 'naiste areng, naiste arendamine', samuti võib tekkida seos "ÜRO naised". Kahjuks ma ei tea, kuivõrd oluline on fondi nimetuses sõna "areng". Kui "arengufond" on kindel fondiliik, võiks nimetust täpsustada sõnaga "toetamine": ÜRO naiste toetamise arengufond või ÜRO arengufond naiste toetuseks. Mõlemad nimetused on küll pisut kohmakad, kuid see-eest kirjeldavad sisu täpsemini. Kui "areng" pole fondi nimetuses nii oluline, sobiks paremini ÜRO naistetoetusfond.
25. jaanuar 2008
Shared Environmental Information System (SEIS) – eesti keeles siiamaani ühtset kasutust välja kujunenud ei ole, on liikvel nii "keskkonnateabesüsteem" kui ka "keskkonnateabe süsteem". Kokkukirjutamise kahjuks räägib see, et siis tekib väga pikk sõnalohe. Lahkukirjutamise puhul on oht, et kui asi on omastavas käändes (ühise keskkonnateabe süsteemi), ei saa aru, kas ühine on teave või süsteem. Kuna see termin eesti keeles (kas kokku- või lahkukirjutatult) mingil määral siiski esineb, ei tahaks ka selguse mõttes sõnade järjekorda muuta (keskkonnateabe ühine süsteem).
Hoolimata ühendi pikkusest soovitan kirjutada ikkagi kokku: "keskkonnateabesüsteem", "ühine keskkonnateabesüsteem". Lahkukirjutus võib Teie seletatud põhjusel tõepoolest segadust tekitada.
18. jaanuar 2008