Keeleküsimuste arhiiv

Siin on valik eurotõlkijatelt Eesti Keele Instituudi keelenõuandesse tulnud küsimustest koos keelekorraldajate vastustega.

Kas pealkiri "Euroopa Parlamendi presidendi professor Jerzy Buzeki kõne" on nii õige, s.t presidendi ja ilma komata?
Jah, eeslisand "president" peab nimega ühilduma, kuna lisandil on täiend ("Euroopa Parlamendi"). Koma pole sõna "presidendi" järele tarvis panna, kuna muudest lisanditest ei eraldata komaga olendit märkivaid laiendamata lisandeid, kui need ei ühildu oma põhisõnaga, vaid jäävad nimetavasse käändesse. Seega jääb pealkiri nii, nagu ta on.
Vt ka "Eesti keele käsiraamat" (SÜ 108 ja SÜ 111).
21. oktoober 2009
Ta juhtis tähelepanu eesistujariik/eesistujariigi Rootsi prioriteetidele.
Strateegia antakse edasi eesistujariik/eesistujariigile Hispaaniale.
Komitee edastab järeldused eesistujariikidele Rootsile ja Hispaaniale.
Kas nendes näitelausetes peaks lisand põhisõnaga ühilduma või ei?
"Eesti keele käsiraamatus" öeldakse, et inimese või muu olendi nime ning kohanime laiendav üldnimeline eeslisand käitub nagu omadussõnaline täiend, s.t üldjuhul ühildub põhjaga käändes ja arvus. Erandlikult võib jääda nimetavasse käändesse, s.t nimega mitte ühilduda olendit (mitte aga kohta) märkiv lisand. Seega tuleks küsitud näidetes sõna "eesistujariik" käänata: esistujariigi Rootsi, eesistujariigile Hispaaniale, eesistujariikidele Rootsile ja Hispaaniale.
Vt "Eesti keele käsiraamatust" peatükke "Omadussõnalise täiendi ühildumisest" (SÜ 100, lk 532-534) ja "Liigisõna eeslisandina" (SÜ 108, lk 541-543).
20. oktoober 2009
Kumb on õige alljärgnevas lauses:
"Vastastikune tunnustamine saab toimuda õhkkonnas, milles kõik menetluses osalejad suhtuvad teiste liikmesriikide kohtuorganite otsustesse samaväärselt enda omadega viisil, mis EI VÄLJENDA / VÄLJENDAB mitte üksnes usku partneri otsuste adekvaatsusesse, vaid ka veendumust, et neid otsuseid kohaldatakse õigesti"?
"Eesti keele käsiraamatu" järgi pannakse verb mitte X, vaid Y -vastanduse korral üldjuhul eitavasse vormi. Kuna aga selles lauses selget vastandust pole ning kui ei ole just tekstis, kust see lause pärineb, varem partneri otsuste adekvaatsusest juttu olnud ja ei soovita otsuste õigesti kohaldamist eraldi rõhutada, sõnastaksin lause nii: Vastastikune tunnustamine saab toimuda sellises õhkkonnas, milles kõik menetluses osalejad suhtuvad teiste liikmesriikide kohtuorganite otsustesse samaväärselt enda omadega viisil, mis väljendab nii usku partneri otsuste adekvaatsusesse kui ka veendumust, et neid otsuseid kohaldatakse õigesti.
14. september 2009
Kas lõunakoridor (seoses Nabucco gaasijuhtmega) tuleks kirjutada suure või väikese tähega?
Käsitaksin seda nimena – Lõunakoridor – ja kirjutaksin suure algustähega. Nimi on keelend, mis ei ava oma sisu, ja ka Lõunakoridori puhul ei ole kontekstita võimalik kindel olla, kas mõeldakse lõunapoolset koridori või kindlaid energiatranspordiprojekte.
4. september 2009
Kuidas oleks õige kirjutada Eesti/Soome M(m)aapäev: kas suure või väikese algustähega. Kooliõpilastele (ajalooõpik, e-kool) pakutakse suure tähega, Riigi Teatajas esineb see väikese tähega. ÕS pakub väikese algustähega (rahva- v seisuste esindus), samas Eesti puhul oli tegemist pigem institutsioonilise nähtusega ehk kõrgeima võimu kandjaga Eesti territooriumil. Soome puhul on ka selge, et M(m)aapäev oli Etuskunta eelkäija.
Tsiteerin Teile Tiina Leemetsa artiklit "Austus ei sõltu algustähest": "Asutuste, ettevõtete, organisatsioonide jm ühenduste registreeritud täisnimetusi kirjutatakse ametlikkuse rõhutamisel (dokumentides, pitsatitel jm) läbiva suurtähega: Riigikogu, Keskkonnaministeerium, Tartu Ülikool, Kiiu Piimaühistu, Eesti Turismifirmade Liit, Eesti Keele Sihtasutus. Vabamas tekstis, näiteks ajalehes, võib julgesti tarvitada ka väikest algustähte: riigikogu (Eesti parlamendi omakeelne sünonüüm), keskkonnaministeerium, Tartu ülikool, Kiiu piimaühistu, Eesti turismifirmade liit, eesti keele sihtasutus. Mõnikord ei ole kindlalt teada, kas tegemist on täpse täisnimetusega. Kahtluse korral on kindlam kasutada väiketähti, siis saab kirjutis igal juhul õige."
Soovitangi maapäeva ~ Maapäeva puhul eeskuju võtta riigikogu ~ Riigikogu algustähekasutusest: kui soovite rõhutada ametlikkust, siis Eesti Maapäev, Soome Maapäev, kui tegu on vabama tekstiga, siis sobib maapäev.
1. september 2009
Kas õige on:
1) Vastavalt artiklile 262 palus komisjon töörühmal koostada aruande.
2) Vastavalt artiklile 262 palus komisjon töörühmal koostada aruanne.
S.t palus koostada mille? või mis? või on mõlemad õiged?
Teie lauses laiendab sihitis (sõna "aruanne") da-tegevusnime ("koostada"), mis seostub verbiga "palus". Tegemist on käsu refereerimisega ja sel juhul võib sihitis olla nii nimetavas kui ka omastavas käändes.
Kui tegu on selge käsuga, mitte käsu refereeringuga, on õige ainult nimetav kääne, nt "Palume koostada aruanne".
Selle teema kohta võite lisanäiteid vaadata "Eesti keele käsiraamatu" 3. trükist (2007, lk 478).
"Vastavalt artiklile 262" asemel sobib paremini "artikli 262 järgi" või "artikli 262 kohaselt". Vt ÕS 2006, artikkel "vastavalt", kus on näide "Tegutseb {vastavalt juhtnööridele}→ juhtnööride järgi v kohaselt" (looksulgudes on väljendusviis, mida ei peaks kasutama).
23. juuli 2009
ETSI, European Telecommunications Standards Institute on Eesti Standardikeskus nimetanud oma kodulehel Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituudiks (http://www.evs.ee/EVS/Liikmelisus/Euroopa/tabid/144/Default.aspx). Martin Ollisaar on seda oma "Lühendiraamatus" nimetanud aga Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituudiks. Millist nimetust Teie eelistaksite ja miks?
Kuna tegu on asutusega, mis tegeleb Euroopa telekommunikatsioonistandarditega, ent neli viimast tüve kokku kirjutada oleks liiga pikk, siis tundub loogilisem nimetus Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituut.
ÕSi järgi võiks selle asutuse parem eestikeelne nimetus olla aga hoopis Euroopa Sidestandardiinstituut (vt märksõna "telekommunikatsioon").
19. juuni 2009
Võõrlühend keemilise aine tinglikus nimetuses (nt paraffin oils CAS No 64742-46-7, CAS No ... and CAS No ...) on mitmes eestikeelses tõlkes mingil põhjusel käibele läinud koos käändelõpuga (parafiinõlid CASi nr 64742-46-7, CASi nr ... ja CASi nr ...). Mulle tundub, et loogilisem oleks eesti keeles sellisel puhul lühendit mitte käänata, sest tegemist on esiteks ainult tingliku nimetusega, pigem tähisega, ja teiseks pole käändelõpu näitamine suurtähtlühendi puhul nagunii kohustuslik. Käänata oleks loogiline siis, kui lühend on seotud tekstis (nt lause: selle õli CASi number on 64742-46-7). Kui aga lühend moodustab osa tinglikust nimetusest, kas poleks siis õigem käänata ainult sõna "parafiinõlid" tähiste loetelu ees (parafiinõlid CAS nr 64742-46-7, CAS nr ... ja CAS nr ...)?
Suurtähtlühendi puhul on vabatahtlik mitte käändelõpu, vaid tüvevokaali näitamine, mille võib lisada selguse huvides. Seega pole "CASi nr .." vale, kuid sobib ka "CAS nr ..".
18. juuni 2009
Kas kuud on õige jätta nimetavasse käändesse või nii, nagu on neis näidetes?
1. komiteesse nimetatakse ajavahemikuks 26. jaanuarist 2006 kuni 25. jaanuarini 2010
2. nimetatakse järelejäänud ametiajaks kuni 25. jaanuarini 2010 ametisse
Õige on kuunimetusi käänata: 26. jaanuarist 2006 kuni 25. jaanuarini 2010 jne.
15. juuni 2009
Kas lauses "punktides a ja d nimetatud valdkonnad" peaks sõna "valdkond" olema ainsuses või mitmuses, kui teksti koostaja teab, et jutt käib kahest erinevast valdkonnast (üks nimetatud punktis a ja teine punktis d)?
Kumbki sõnastus ei taga ühemõttelisust. Kui on vaja väga täpset sõnastust, soovitan korrata, nt "punktis a nimetatud valdkond ja punktis d nimetatud valdkond". Kui kontekstist selgub, et tegu on kahe eri valdkonnaga, siis sobib minu arvates paremini praegune sõnastus: "punktides a ja d nimetatud valdkonnad".
14. juuni 2009
Kas järgmises lauses peab mõlemas kohas omadussõnade vahel olema koma või mitte:
1. Rakendada tuleb tugevdatud, terviklikku, lastekeskset lähenemist.
2. Rakendada tuleb tugevdatud terviklikku, lastekeskset lähenemist.
3. Rakendada tuleb tugevdatud terviklikku lastekeskset lähenemist.
Lauses on erilaadilised täiendid (iga omadussõna iseloomustab põhisõna ise küljest) ja seetõttu pole komad vajalikud.
11. juuni 2009
Palun nõu termini vormistamisel. Inglise keeles "fluorescence polarisation assay ", eesti keeles "fluorestsentspolarisatsioon-immuunanalüüs" ja "fluorestsentspolarisatsioon-analüüs". Kas on õige panna sidekriips liitsõnade vahele või oleks õigem kõik kokku kirjutada, "fluorestsentspolarisatsioonanalüüs" ja "fluorestsentspolarisatsioonimmuunanalüüs" (mis on küll ilmselgelt liiga pikk)? Või peaks hoopis ümber sõnastama (analüüs fluorestsentspolarisatsiooni meetodil)? Mida soovitaksite?
Panen juurde ka eksperdi kommentaari: Fluorestsentspolarisatsiooni analüüs tähendab, et analüüsitakse fluorestsentspolarisatsiooni, kuid antud juhul analüüsitakse vereproovi kasutades selleks fluorestsentspolarisatsiooni meetodit.
"Eesti keele käsiraamatus" on soovitatud, et liiga pikaks minevaid kokkukirjutisi võib liigendada loetavussidekriipsu abil. Seega, võiks kirjutada "fluorestsentspolarisatsioon-immuunanalüüs" ja "fluorestsentspolarisatsioon-analüüs". Selline kasutus on olemas ka komisjoni tõlgetes.
10. juuni 2009
Üks Euroopa Parlamendi delegatsioonidest on delegatsioon ELi-Bulgaaria parlamentaarses ühiskomisjonis. Kas siin peab ELi järel olema sidekriips või mõttekriips ilma tühikuteta? Teist liiki delegatsioonid on näiteks Euroopa-Vahemere piirkonna parlamentaarne assamblee. Kas siin peab olema mõttekriips tühikute vahel?
ELi-Bulgaaria ~ ELi–Bulgaaria kirjutatakse sidekriipsuga või mõttekriipsuga, ilma tühikuteta. Euroopa – Vahemere piirkonna kirjutatakse mõttekriipsuga tühikute vahel, kuna üks rinnastatud täiendeist on mitmesõnaline. Vt ka Tiiu Erelti "Eesti ortograafia", ptk "Mõttekriips" (9. p) ja "Sidekriips" (8. p). Soovitan selguse mõttes kaaluda ka sidesõna "ja" kasutamist kriipsude asemel.
29. aprill 2009
Kuidas oleks parem ja miks? Kas ühenduse talade turg (ühenduse talad?, kuigi tegu ühenduse turuga, kus kaubeldakse taladega) või talade ühenduse turg (talad moodustasid ühenduse?)?
Kasutaksin võimalust väljendada ainsusliku täiendsõnaga mitmust ja kirjutaksin "tikutoosi" ning "riidekapi" eeskujul kokku "talaturg": ühenduse talaturg, Euroopa talaturg. Sinna sobib vajaduse korral ka "teras" ette: terastalaturg.
27. aprill 2009
Kas on mingi reegel, mida tuleb silmas pidada, kui moodustada sellist tüüpi ühend, kus enamasti püsiühendile nagu "ühenduse õigus" või "ühisturu toimimine" tuleb juurde veel mingi muu aspekt. See võib tekstis esineda ka erinevates käänetes. Allpool toodud näites on ühend küll mitmuslik, kuid kui ta oleks ainsuses ("oluline ühisturu toimimise häire"), siis käändes tekib ju kohati kahetimõistetavus – "olulise ühisturu toimimise häirega" (oluline ühisturg? / oluline häire?).
Palun saatke võimaluse korral põhiprintsiip, millest juhinduda.
Serious impediments to the proper functioning of the common market – EN
Schwere Störungen des Gemeinsamen Marktes – DE
Dysfonctionnements importants du marché commun – FR
Olulised ühisturu toimimise häired – ET
Või peaks eesti keeles olema hoopis ühisturu toimimise olulised häired?
Paistab, et saksa- ja prantsuskeelses ühendis pole "toimimist" mainitud. Ka eesti keeles oleks lihtsam rääkida olulistest ühisturuhäiretest. Kui aga "toimimine" siiski hädavajalik tundub, jätaksin selle kõige ette, muidu tekib minu arvates mulje, nagu esineksid ühisturu toimimises olulised ja ebaolulised häired. Ehk on võimalik viit probleemset käänet (omastav ja neli viimast) lauseid osavalt sõnastades vältida.
Täiendite järjestusest kirjutab Mati Erelt väljaandes "Lause õigekeelsus" (ptk "Täiend" lk 95 jj).
27. aprill 2009
Leidsin keelevakast nõuande, et sõnale "lapspornograafia" tuleks eelistada "lastepornograafiat". Meie aga oleme järjepidevalt kasutanud "lapspornot", sest nii on kirjas karistusseadustikus (olen põhjendusena kuulnud väidet, et lasteporno käiks nagu ainult lastevahelise pornograafia kohta). Nüüd läheb meil raamotsuses käiku uus termin: "lapsprostitutsioon" vs. "lasteprostitutsioon". Siin usaldusväärne pretsedent puudub ja ise eelistan selgelt teist varianti. Seetõttu tahaksin sama malli järgi öelda ka "lasteprostitutsioon". Aga selleks oleks vaja põhjendust, miks minna karistusseadustikuga vastuollu. Keelevaka soovituses kahjuks põhjendust polnud.
Nimetavaline täiendosa näitab mh seda, kes või mis põhisõnaga tähistatu on (nt neegerlaulja on laulja, kes on neeger; lapsprostituut on prostituut, kes on laps). Et sõnade "lastepornograafia" ja "lasteprostitutsioon" täiend- ja põhisõna vahel eelnimetatud seost pole, peame nimetavalise liitumise asemel sobivamaks omastavalist liitumist.
24. märts 2009
Milline allpool esitatud pealkirjadest on keeleliselt korrektne ja lisaks sellele hõlpsalt kasutatav ka erinevates kontekstides? Kas sõna "ühenduse" peaks pealkirjas vahetult eelnema sõnale "raamistik" või olema siiski päris alguses (nagu nt ÜRO, rahvusvaheline jms sõnad) või on õige esimene variant?
1) Ajutine ühenduse riigiabi meetmete raamistik praeguses finants- ja majanduskriisis rahastamisele juurdepääsu toetamiseks (aga nt lauses: Ajutises ühenduse riigiabi meetmete raamistikus praeguses finants- ja majanduskriisis rahastamisele juurdepääsu toetamiseks tehtud muudatused …).
2) Ühenduse riigiabi meetmete ajutine raamistik, et toetada praeguses finants- ja majanduskriisis juurdepääsu rahastamisele (lauses: Ühenduse riigiabi meetmete ajutises raamistikus (et toetada praeguses finants- ja majanduskriisis juurdepääsu rahastamisele) tehtud muudatused …).
3) Riigiabi meetmete ajutine ühenduse raamistik, et toetada praeguses finants- ja majanduskriisis juurdepääsu rahastamisele (ingliskeelne pealkiri: Temporary Community framework for State aid measures to support access to finance in the current financial and economic crisis).
Mina liigendaksin selliste sammudega: riigiabi meetmete raamistik – ajutine riigiabi meetmete raamistik – ühenduse ajutine riigiabi meetmete raamistik. Ühendus kui kuuluvust näitav sõna läheks täienditest kõige esimeseks ja riigiabi meetmed kui raamistiku liiki näitav jääks otse raamistiku ette. Seega: ühenduse ajutine riigiabi meetmete raamistik rahastamisele juurdepääsu toetamiseks praeguses finants- ja majanduskriisis.
Lausesse on seda juba ainuüksi pikkuse pärast tõesti raske sobitada. Juhuks, kui lause nõuab siiski pealkirja, mille põhi oleks nimetavas käändes nimisõna, proovisin teha sellise variandi: ühenduse ajutine, praeguses finants- ja majanduskriisis rahastamisele juurdepääsu toetamiseks mõeldud riigiabi meetmete raamistik.
11. märts 2009
Kas kuni-kriips järjestikuste numbrite vahel on viga? Nt vt punktid 85–86, 88–89, aga vt punktid 77-78, 95-96. Kas on olemas reegel, mis keelab järjestikuste numbrite vahel kuni-kriipsu kasutamise? Kas see on viga? Kas selle asemel peab ilmtingimata kasutama sõna "ja" või siis koma?
Tiiu Erelti "Eesti ortograafia" ütleb peatükis "Mõttekriips" (4. tr, lk 80): "Kõrvutiste arvude puhul on peale tõlgenduse "kuni" (ning vastavalt mõttekriipsu) võimalik ka tõlgendus "ja" (ning vastavalt sidekriips). Siiski on lihtsam lähtuda siingi kuni-võimalusest ja panna mõttekriips: 16.–17. mail, 16.–17. leheküljel."
20. veebruar 2009
Mis oleks õige: kas IT nõuded või IT-nõuded või kasutada seda halba sõna "alased"?
Kirjutage IT-nõuded (sidekriipsuga kokku).
19. veebruar 2009
Millal kasutatakse planeerima/planeerija ja plaanima/plaanija?
ÕSist jäi mulje, et mõlemad on võrdsed, samas on ka inimesi, kes väidavad, et tuleks eelistada lühemat varianti. Mulle on jäänud mulje, et planeerima on ruumilise tähendusega (nt maakasutuse planeerimine/planeerija), plaanima tähistab rohkem tegevust (nt ehitamist, puhkust jms plaanima).
Sõnal "planeerima" on rohkem tähendusi: 1) plaanima, plaani koostama; 2) (pinnast) laiali ajama; 3) lauglema (nt lennuk planeerib). Sõna "plaanima" tähendab nii 'plaani koostama, planeerima' kui ka 'plaanitsema, kavatsema'.
Teie pakutud eristust ma ÕSis ei näe, plaanida saab nii puhkust kui ka parki, samuti on arutelu planeeritud reedeks ja planeeritakse perekonda.
Tuleb silmas pidada, et "planeerima" asendamine sõnaga "plaanima" sobib siis, kui mõeldakse plaanitsemist, kavatsemist, plaani koostamist. Tähenduste '(pinnast) laiali ajama' ja 'lauglema' puhul on võimalik tarvitada ainult sõna "planeerima". Kui on oht, et planeerimise mitu tähendust võivad lause mõtet muuta, soovitan eelistada sõna "plaanima".
19. veebruar 2009
Kui ma soovin lisada käändelõpu -lt või -le %-märgi järele, siis kas peaks kasutama sidekriipsu? Näiteks: inflatsioon tõusis 1 %-lt 5 %-le. Või: inflatsioon tõusis 1%lt 5 %le. Numbrite järel soovitatakse väliskohakäänete tunnus kirjutada sidekriipsuga, et ei läheks segi l-täht ja number 1. Kuidas soovitatakse toimida %-märgi või muude märkide puhul?
Tekst on selgem ja kergemini loetav, kui väliskohakäänete lõpud lisatakse sidekriipsuga: 1%-lt 5%-le, 26%-lt 21%-le.
9. veebruar 2009
Tõlgime Euroopa Parlamendi külastajatele mõeldud mängu juhendit. Ühes osas on mängu kaasatud ka väljamõeldud nimedega fraktsioonid. Kumba soovitate: kas fraktsioon "Vabadus" või Vabaduse fraktsioon? Inglise keeles on The Liberty group.
Nimed kirjutatakse läbiva suurtähega, v.a juhul, kui kasutatakse pealkirjamalli (esisuurtäht ja jutumärgid). Poliitiliste ühenduse nimedesse pannakse jutumärgid vaid siis, kui nimi on pealkirjalaadne, nt valimisühendus "Minu kodu on Eestimaa" jts.
Sobib nii Vabaduse fraktsioon (eestipärasem) kui ka fraktsioon Vabadus (kui ei taheta nime käänata).
3. veebruar 2009
Kuidas käänata eesti keeles sõna, mida ÕSis ei ole – traik – nii on ta ristitud Eesti motohuviliste seas (vt www.trike.ee; EN – trike, FR – tricycle)? Millise tüüpsõna järgi käänata?
Seda mugandit sobib käänata 20. käändtüübi järgi – traik : traigi : traiki : traigid, nagu džiip : džiibi : džiipi : džiibid.
31. jaanuar 2009
Teatavasti kasutatakse tundide ja minutite, kroonide ja sentide jne eraldajana punkti. Euroopa Liidu Teataja lisas avaldatavates lepingu sõlmimise teadetes on kõigis keeltes eurosentide eraldajaks koma, eesti keeles on punkt. Kas see oleks väga suur viga, kui ka meie kirjutaksime näiteks 25 7857,70 EUR, s.t kasutaksime punkti asemel koma?
Kui summa järel on sõna „euro” või tähis €, sobib sendid eraldada komaga (nn kümnendmurrukoma), nt 9,52 eurot ~ 9,52 € (nii on ka standardis EVS 8:2008). Kui rahaühikut nimetatud pole, võib kirjutada kas komaga või punktiga, nt hind on 9,52 ~ hind on 9.52 (see soovitus kehtib ka arve, hinnakirja, tabeli jms kohta, kus rahaühikut iga summa juures eraldi ei näidata). Punktiga kirjutamine on olnud tavaks ka siis, kui rahaühiku lühend või tähis on summa ees (nt hinnasiltidel kr 52.–, kr 52.14, € 9.52), kuid jooksvas tekstis on loomulik märkimisviis selline, kus rahaühik on summa järel. Suuremate summade puhul on tekstis mõistlik võtta abiks sõna „sent” või selle lühend s, nt 19 346 eurot 25 senti ~ 19 346 € 25 s.

19. jaanuar 2009