Keeleküsimuste arhiiv

Siin on valik eurotõlkijatelt Eesti Keele Instituudi keelenõuandesse tulnud küsimustest koos keelekorraldajate vastustega.

Kuidas oleks õige vormistada eesti keeles rahvusvahelise metsakoostööprogrammi nimi ICP Forests (püst- või kaldkirjas, jutumärkides või ilma)?
Kirjutage nimereegli järgi püstkirjas ja ilma jutumärkideta: rahvusvaheline metsakoostööprogramm ICP Forests.
6. veebruar 2006
Kas võõrkeelne asutusenimi (Shetland Seafish Ltd.) või selle lühike kuju (Seafish) tuleb eestikeelses tekstis panna kaldkirja? Kas sellise nime käänamisel on vaja kasutada ülakoma (kas õige on Seafishi või Seafish’i)?
Võõrkeelsed asutusenimed kirjutatakse eestikeelses tekstis ilma kaldkirjata. Nime Seafish käänamisel ei ole tavaliselt ülakoma vaja: nii häälduse kui ka kirjapildi lõpus on kaashäälik. Ülakoma võib kasutada üksnes juhul, kui on vaja näidata nime algvormi.
30. jaanuar 2006
Kuidas kirjutada korrektselt ürituse (algatuse/projekti) Euroopa kevadpäev nimi? Kas jutumärkides või ilma, läbiva suurtähega või ilma?
Üritusi nimetatakse üldnimeliselt ja kirjutatakse väikese algustähega (v.a neis sisalduvad nimed). Õige on Euroopa kevadpäev (vrd Tartu tudengite kevadpäevad).
25. jaanuar 2006
Kui on kirjutatud Euroopa Ravimiamet või Euroopa Põhiõiguste Amet, siis on selge, et tegemist on täisnimega ja tuleb kasutada suurt algustähte. Kuidas toimida aga siis, kui osa nimest (näiteks sõna "Euroopa") on ära jäetud? Kas on õige "Põhiõiguste Amet" või "põhiõiguste amet"?
Sellisel juhul on õiged väikesed algustähed: põhiõiguste amet, ravimiamet.
20. jaanuar 2006
Palun vastet terminile transpordi valdkonnast:
inglise k "dead angle mirror"
soome k "katvealueen peili"
saksa k "Totwinkelspiegel"
pr k "rétroviseurs couvrant l’angle mort".
Peaks ilmselt tähendama peeglit, mis katab juhile mittenähtavat ala.
"The Commission is invited to present a report on the mandatory application of dead angle mirrors."
Euroopa Parlamendi tekstidest leidsin kirjelduse "tagasivaatepeegel pimeala nägemiseks", ent keelekorraldajate arvates võiks see eesti keeles olla lihtsalt pimealapeegel.
9. jaanuar 2006
Euroopa Komisjoni tõlkijatele valmistab raskusi konstruktsiooni "Eesti Vabariigi alaline esindus Euroopa Liidu juures" käänamine (nt konkreetses kontekstis "esinduse vastus küsimustikule"). Kangesti riivab kõrva nt "Mis on Eesti Vabariigi Alalise Esinduse Euroopa Liidu juures kontaktandmed?".
Konstruktsioon on tõesti pikk ja raske, aga kahjuks ka lahutamatu – "Eesti Vabariigi Alalise Esinduse vastus küsimustikule Euroopa Liidu juures" ei tähenda sama mis "Eesti Vabariigi Alalise Esinduse Euroopa Liidu juures vastus küsimustikule".
Võimalik sõnastusvariant on ka "Euroopa Liidu juures asuva Eesti Vabariigi Alalise Esinduse vastus küsimustikule" – pikem, aga selgem, kuna täiend jääb otse põhisõna ette.
Teie näiteküsimuse võib samuti sõnastada teisiti: Mis kontaktandmed on Eesti Vabariigi Alalisel Esindusel Euroopa Liidu juures? või Mis on Euroopa Liidu juures asuva Eesti Vabariigi Alalise Esinduse kontaktandmed?
15. detsember 2005
Missugune variant on õige: süvamere kalapüügiluba, süvamere kalapüügi luba, süvamerekalapüügi luba, süvamerekalapüügiluba?
ESTERMis on termin "süvamerepüük" (deep-sea fishing) ja "avamerepüük". Soovitan kirjutada lahku: süvamerepüügi luba.
Vrd püügiluba – kalapüügi luba ~ kalapüügiluba – süvamerekalapüügi luba
1. detsember 2005
Kas järgnevas lauses moodustab "esitada ... kinnitus" kiillause, mis tuleks panna komade vahele? Täiendav nõudmine esitada dokumendi välja andnud riigi kinnitus raskendab ... dokumendi tunnustamist.
Selles lauses ei ole kiilu. Sõnaga "esitada" algab täiend, mis kuulub ühendi "täiendav nõudmine" juurde, komasid ei ole põhjust kasutada. Väike lisamärkus. Ühendi "täiendav nõudmine" asemel on korrektses kirjakeeles parem tarvitada liitsõna "lisanõudmine" ("täiendav" on vene sõna "dopolnitelnõi" mõju).
10. oktoober 2005
Kas järgnevas lauses tuleks sõna "ehitiste" järele panna koma: tootja annab kinnisasja, nagu maa või ehitiste, kasutamisõiguse üle teisele ...
Selles lauses ei ole vaja sõna "ehitiste" järele koma panna. Vrd juhtumiga, kus omastavas käändes täiendit pole: Tootja annab kinnisasjad, nagu maa ja ehitised, ajutiselt kasutada teistele. Veel parandaksin Teie lauses kokku- ja lahkukirjutamist: "kasutamisõigus" asemel kirjutaksin "kasutamise õigus" ("kinnisasja .. kasutamisõigus" asemel "kinnisasja .. kasutamise õigus").
15. september 2005
Kas Bosnia ja Hertsegoviina peab/peavad ...
Ameerika Ühendriigid on võrdlusriigiks sobiv/sobivad?
Bosnia ja Hertsegoviina on üks riik, seega: Bosnia ja Hertsegoviina peab...
Ameerika Ühendriigid on mitmuses, seega: Ameerika Ühendriigid on võrdlusriigiks sobivad.
8. september 2005
Kas järgmiste nimede käänamisel on vaja ülakoma?
1) Luxembourg ja Strasbourg
2) Marseille
3) prantsuse nimed nagu André [andree], Andrée, Audy [odii] ja araabia nimi nagu Jasem al-Sane [sanee].
Kõige lihtsam reegel ülakoma kohta on see, et seda läheb kindlasti vaja siis, kui a) nimi lõpeb häälduses täishäälikuga, aga kirjas kaashäälikuga (Dumas : Dumas’le); b) nimi lõpeb häälduses kaashäälikuga, aga kirjas täishäälikuga (Seattle : Seattle’is); c) mõnes ühesilbilises sõnas, mille käändevorm oleks raskesti tõlgendatav või imelik (osastav Po’d, kaasaütlev Kon’iga). Järelikult Luxembourgis ja Strasbourgis on igati normaalsed, sest nime lõppu jääb häälduses ikka kaashäälik. Kui nime lõpust kaob häälduses terve silp, siis on ülakoma tarvitamine soovitatav, aga mitte kohustuslik: Arles : Arles’is, Marseille : Marseille’s.
6. september 2005
Kas lauset "The texts in German and English are the only authentic ones" oleks õigem tõlkida ainsuses või mitmuses? Sisuliselt on tegu ühe tekstiga, mis eksisteerib kahes võrdse õigusliku jõuga variandis, üks saksa ja teine inglise keeles. Eestikeelse lause üleehitus peaks olema umbes selline: 1) Ainult saksa- ja ingliskeelne tekst on autentne; 2) Ainult saksa- ja ingliskeelsed tekstid on autentsed; 3) Ainult saksa- ja ingliskeelne tekst on autentsed.
"Tekst" on ainsuses, sest tegemist on rindliikme ellipsiga: saksa(keelne tekst) ja ingliskeelne tekst (vt EKG II lk 225). "Autentsed" on mitmuses, sest alusel on rohkem kui üks referent (öeldistäite ühildumisest alusega vt EKG II lk 59). Seega: "Ainult saksa- ja ingliskeelne tekst on autentsed". Üks alternatiivne väljendusvõimalus on näiteks selline: "Tekst on autentne ainult saksa ja inglise keeles".
27. juuni 2005
Kas väljend "juhul kui" kirjutatakse ilma komata ainult lause alguses või tehakse seda teatud juhtudel ka lause keskel? Nt: "kohus on korduvalt kinnitanud, et juhul, kui ... teeb negatiivse otsuse, siis ..." Kuidas on reegel "juhul kui" kohta?
Ühend "juhul kui" ei vaja koma, kui sellega algav kõrvallause eelneb alistavale osalausele. Teie näites on vahetult alistav lause sõnaga "siis" algav osalause, nii et koma ei ole vajalik.
20. juuni 2005
Kuhu peaks järgmises lauses veel koma panema?
Kohtupraktikast ilmneb, et juhul, kui koht, kus lepinguvälist vastutust kaasa tuua võiv tegu toime pandi ja koht, kus saabus selle teo tagajärg ei ole samad, siis tuleb ...
Lisasin kaks puuduvat koma. 1. koma tuli lisada sõna "pandi" järele, sest seal lõpeb kõrvallause (koma jääb nüüd "ja" ette, kuid selles pole midagi imelikku). 2. koma tuli lisada sõna "tagajärg" järele, sest sealgi lõpeb kõrvallause. Kohtupraktikast ilmneb, et juhul, kui koht, kus lepinguvälist vastutust kaasa tuua võiv tegu toime pandi, ja koht, kus saabus selle teo tagajärg, ei ole samad, siis tuleb …
2. juuni 2005
Kumb variant on õige?
Otsused ja arvamused, mille EP Strasbourgis vastu võttis.
Otsused ja arvamused, mis EP Strasbourgis vastu võttis.
Ja mis reegli alusel?
"Eesti keele käsiraamatu" järgi võib siduva asesõna "mis" puhul soovi korral nimetavat käänet kasutada omastava asemel, nt Siin ongi see raamat, mis = mille ma eile ostsin. Järelikult sobivad Teie küsitud lausesse nii "mis" kui ka "mille".
30. mai 2005
Kuidas tõlkida prantsuskeelne väljend compétence externe exclusive de la Communaute. Eestikeelses terminoloogias on kasutusel kaks lahusväljendit, nii ühenduse välispädevus kui ühenduse ainupädevus. Kuna aga antud kontekstis tuleks neid kasutada koos, siis milline variant on eesti keele seisukohast parem, kas: ühenduseväline ainupädevus või ühenduse väline ainupädevus või saab neid ka kokku kirjutada, nt ühenduse ainuvälispädevus või ühenduse välisainupädevus?
Kui on vaja kompaktset terminit, sobib "ühenduse ainuvälispädevus", kui saab kasutada ka pikemat väljendit, oleks ehk sobilik "ühenduse ainupädevus välisasjades / välisküsimuses".
25. mai 2005
Kas Madalmaad ja Holland on ametlike nimetustena võrdsed või tuleks üht eelistada teisele?
Kohanimeandmebaasi järgi on ametlikud nimed Holland ja Madalmaade Kuningriik, Madalmaad on üks nime variante.
18. mai 2005
Mille juurde kuulub täiend: riiklik kalanduse kontrolliprogramm või riiklik kalanduse kontrolli programm? Liikmesriikide kalanduse kontrolli-, inspekteerimis- ja järelevalveprogrammid või liikmesriikide kalanduse kontrolli, inspekteerimise ja järelevalve programmid?
Mõlemal juhul on võimalik kirjutada kahtlusalune sõnaühend kokku või lahku. Tähendus sõltub kokku- ja lahkukirjutamisest. Esimene paar: 1) riiklik kalanduse kontrolliprogramm – kalanduses endas on olemas mingi riiklik kontrolliprogramm; 2) riiklik kalanduse kontrolli programm – riiklik programm, mille ülesanne on kontrollida kalandust. Teine paar: 1) liikmesriikide kalanduse kontrolli-, inspekteerimis- ja järelevalveprogrammid – liikmesriikide kalanduse hallatavad programmid (?); 2) liikmesriikide kalanduse kontrolli, inspekteerimise ja järelevalve programmid – liikmesriikide programmid, mis kontrollivad ja inspekteerivad kalandust ning teevad kalanduse üle järelevalvet. Ma pole küll näinud ühendite konteksti, kuid arvan, et tõenäoline on lahkukirjutus (st kontrollitakse kalandust; kalandus kui majandusharu ise ei kontrolli siin midagi).
6. mai 2005