Keeleküsimuste arhiiv

Siin on valik eurotõlkijatelt Eesti Keele Instituudi keelenõuandesse tulnud küsimustest koos keelekorraldajate vastustega.

Kuidas on õige öelda?
väljendab muret olukorra pärast
väljendab muret seoses olukorraga
väljendab muret olukorra üle.
Neist kolmest kõige parem on "väljendab muret olukorra pärast".
"Seoses olukorraga" on kantseleikeel (vt ka ÕS 2006, märksõna "seos" näited). Ka "olukorra üle" ei ole eestipärane väljend, muret tuntakse siiski millegi või kellegi pärast, mitte üle. Ehk olekski parem hoopis öelda: tunneb olukorra pärast muret, olukord teeb talle muret?
11. detsember 2007
Milline variant alltoodutest on õige?
Teatavates sageli külastatavates sihtkohtades, nagu Maldiivid, puudub diplomaatiline esindatus üldse.
Teatavates sageli külastatavates sihtkohtades nagu Maldiivid puudub diplomaatiline esindatus üldse.
Teatavates sageli külastatavates sihtkohtades, nagu Maldiividel, puudub diplomaatiline esindatus üldse.
Teatavates sageli külastatavates sihtkohtades nagu Maldiividel puudub diplomaatiline esindatus üldse.
Tegemist on järellisandiga, mis eraldatakse komadega. Enamasti kasutatakse sellisel puhul nimetavat käänet, et vältida kordust. Soovitan esimest varianti: Teatavates sageli külastatavates sihtkohtades, nagu Maldiivid, puudub diplomaatiline esindatus üldse.
28. november 2007
Parlamendi resolutsioonides esineb väga sageli lause alguses calls on (upon), mida me tõlgime kutsub üles, palub. Probleemid tekivad, kui lause algab kutsub üles, nt kutsub ametiasutusi üles kindlustama turvalised tingimused/turvalisi tingimusi, kutsub üles tagama turvalised tingimused/turvalisi tingimusi. Kas oskate nõu anda?
Tagama-verbi puhul saab näidata tegevuse tulemuslikkust-mittetulemuslikkust, nt tagab turvalisuse või tagab turvalisust, kutsub üles tagama turvalisuse (tegevus jõuab tulemuseni) või kutsub üles tagama turvalisust (tegevus ei saavuta tulemust ehk kestab, vrd kutsub üles toetama streiki, koguma rahvaluulet). Tingimuste puhul usun, et see tegevus võiks jõuda tulemuseni ehk olla lõpetatud, seega eelistaksin täissihitist (mis mitmuse puhul on nimetavas käändes): kutsub üles tagama turvalised tingimused. Kui aga tahta näidata, et asi kestab, saab öelda ka osasihitisega: kutsub üles tagama turvalisi tingimusi.
20. november 2007
Kuidas toimida alljärgneva tekstiga, kas panna jutumärkides olevad erinevates võõrkeeltes laused ka lisaks kaldkirja?
Väljapakutud tõlgendust kinnitab Euroopa Kohtu selle otsuse teiste keeleversioonide võrdlemine. See tuleneb näiteks kohtumenetluse keeleks olnud saksa keelest: "sich nicht ausschließen lässt, daß allein die klangliche Ähnlichkeit der Marken eine Verwechslungsgefahr […] hervorrufen kann" …
Võõrkeelsete väljendite esiletõstuks kasutatakse kas jutumärke või kaldkirja. Kui Teie tekstis on jutumärgid juba olemas, siis kaldkirja pole vaja.
23. oktoober 2007
Soovin panna arusaadavasse eesti keelde ingliskeelse väljendi "fuel cell and hydrogen technologies". Milline oleks kõige õigem variant, kui on teada, et tegemist on kahe erineva tehnoloogiaga? Kütuseelementide ja vesinikutehnoloogiad? Kütuselementide ja vesiniku tehnoloogiad? Kütuseelementide ja vesinikutehnoloogia (siin tekib kohe vastuolu, sest tegemist on kahe erineva tehnoloogiaga)?
Kõige parem oleks ühendi põhja (st sõna "tehnoloogia") korrata. Nii saab lugeja pikemalt mõtlemata aru, et tegu on kahe tehnoloogiaga. Mitmuse omastavas käändes täiendiga sõnaühendi "kütuseelementide tehnoloogia" asemel soovitan väljenduda liitsõnaga, mille täiendosa on ainsuse omastavas: "kütuseelemenditehnoloogia" (nagu "raamatute riiuli" ja "tikkude toosi" asemel on "raamaturiiul" ja "tikutoos"). Seega soovitan sõnastust "kütuseelemenditehnoloogia ja vesinikutehnoloogia".
10. september 2007
Lause: "....et tagada selliste põhimõtete nagu head tavad / heade tavade ja maksundusalane läbipaistvus / maksundusalase läbipaistvuse rakendamine". Kas nimetav või omastav kääne?
Kuna nii "põhimõtted" kui ka "head tavad ja läbipaistvus" on selles lauses sõna "rakendamine" täiendid, pannakse mõlemad omastavasse käändesse: tuleb tagada selliste põhimõtete nagu heade tavade ja läbipaistvuse rakendamine.
4. juuli 2007
Kuidas on õige?
1) asukohaliikmesriigis toime pandud / toimepandud tõsised rikkumised;
2) enne kohaldamise kuupäeva välja antud / väljaantud ühenduse litsentsid;
3) rikkumised toime pannud / toimepannud ettevõtja;
4) litsentsi valdaja toime pandud / toimepandud rikkumiste raskus;
5) litsentsi välja andva / väljaandva liikmesriigi keel;
6) litsentsi välja andnud / väljaandnud riik.
Tiiu Erelti "Eesti ortograafia" õpetab: "Kui ühend- ja väljendtegusõnade oleviku kesksõnad esinevad lauses täiendina või öeldistäitena ja mineviku kesksõnad ning mata-vorm täiendina, siis võib nende osi kas kokku või lahku kirjutada."
30. mai 2007
Euroopa Parlamendis tuleb tihti tõlkida erinevate parlamentaarsete assambleede nimetusi. Valitseb segadus suur- ja väiketähe osas. Praegu on käibel nimetused: NATO Parlamentaarne Assamblee; AKV-ELi parlamentaarne ühisassamblee; Euroopa – Vahemere piirkonna parlamentaarne assamblee; parlamentaarne ühisassamblee; Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee. Tarvis oleks ka hakata kasutama Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarne assamblee. Seoses sellega sooviksingi teada, kas kõik need parlamentaarsed assambleed peaksid nimetustes olema väikese või suure algustähega, st kas neis nimedes oleks vaja läbivat suurt algustähte või mitte.
Assambleede nimetusi sobib kirjutada Tiiu Erelti "Eesti ortograafia" õpetuse järgi: "Tüübinimetus kirjutatakse tavakasutuses väiketähega. Väikese algustähega võib kirjutada nimetuses kõik need osad, mis ei ole otseselt nimed. [...] Asutuse, ettevõtte, organisatsiooni või ühenduse registreeritud täisnimetuses võib selle ametlikkuse näitamiseks kasutada läbivat suurtähte. Dokumentides on tavaks näidata nimetuste ametlikkust nende asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja ühenduste puhul, mis on juriidilised isikud." (lk 29).
9. mai 2007
Kas siin oleks õigem ainsus või mitmus? Nt selline lause: "... peavad esitama/märkima ... kasutajate nime/nimed, kodakondsuse/kodakondsused ja päritoluasutuse/-asutused." Kasutajaid on mitu, igal oma nimi, kodakondsus ja päritoluasutus.
Grammatikauurijate kinnitusel võib seda tüüpi fraasides olla nii ainsus kui ka mitmus. Lähim analoogia, millele tugineda, leidub Mati Erelti raamatus "Lause õigekeelsus": öeldise mitmus laieneb ka öeldistäitele, kuid mitte tingimata muudele öeldise laienditele (nt kõik õpilased pidid panema emakeeleõpikule paberi ~ emakeeleõpikutele paberid ~ emakeeleõpikutele paberi ümber) (vt verbi "tulema" ühildumine). Mis Teie küsimust puudutab, siis mu enda keeletunne eelistaks mitmust, v.a kodakondsuse puhul, kus mitmust näib ebaloomulik (samuti pigem: märgi laste nimi ja vanus, mitte laste nimed ja vanused). Seega, kuivõrd fraasis üks liige on pigem ainsuses, on mõeldav panna ainsuses ka muud (peavad esitama/märkima kasutajate nime, kodakondsuse ja päritoluasutuse), kuid nagu öeldud – ka mitmus pole vale.
4. mai 2007
Oleme Euroopa Liidu õigusaktide tõlkimisel püüdnud kramplikult vältida osas-tarindit ingliskeelse "as regards" vastena (ja kõikjal mujal muidugi ka), kuid pole kindel, kas tulemus sellest parem või vähem bürokraatlik välja kukub. Näide: COMMISSION DECISION amending decisions 84/247/EEC and 84/419/EEC as regards herd-books for breeds of bovine species.
...millega muudetakse otsuseid …. seoses veiste tõuraamatutega.
"Seoses" ei ole siin sisuliselt õige, sest õigusakte ei muudeta mingite tõuraamatute tõttu, vaid muudetakse nende õigusaktide teatavaid punkte, mis käsitlevad tõuraamatuid. Siia tahaks kangesti "osas" kirjutada: ... millega muudetakse otsuseid ... veiste tõuraamatute osas. Mida soovitate?
Soovitan lause sõnastada ümber nii, et "as regards" -tarind oleks tõlkes täiendi positsioonis. Võrdluseks mõned ÕSi soovitused (tuletan meelde, et looksulgudes on ebasoovitatav väljend, noolele järgneb see, mida ÕS soovitab): ühistul ei ole {võlgnevusi kommunaalmaksete osas}→ kommunaalmaksete võlgu (märksõna "võlgnevus"); {soovid tarkvarale, soovid tarkvara osas v suhtes}→ tarkvarasoovid (märksõna "soov").
Pakun mõned võimalikud sõnastused, nt "muudetakse veiste tõuraamatutega seotud otsuseid, muudetakse veiste tõuraamatuid käsitlevaid/puudutavaid õigusakte".
25. aprill 2007
Euroopa Ühendus ja Ameerika Ühendriigid on sõlminud kokkuleppe Transatlantic Partnership Agreement. Millist tõlkevarianti peate sobivaks? Kas transatlantiline, atlandiülene või Atlandi-ülene ja kas kasutada USA või kirjutada välja Ameerika Ühendriigid?
Keeleliselt on õiged esimene ja viimane: "transatlantiline" ning "Atlandi-ülene" (nimi ja omadussõna ühendatakse sidekriipsuga). Võib rääkida ka lihtsalt Atlandi lepingu sõlmimisest. Kui on tekstis Euroopa Ühendus (ja mitte lühend EÜ), soovitan kirjutada USA asemel pikalt Ameerika Ühendriigid.
19. aprill 2007
Kumb variant on õigem?
1) palub komisjonil määratleda üldine poliitiline raamistik ...
2) palub komisjonil määratleda üldise poliitilise raamistiku ...
1) palub komisjonil esitada iga viie aasta järel uuring iga asutuse lisaväärtuse kohta
2) palub komisjonil esitada iga viie aasta järel uuringu iga asutuse lisaväärtuse kohta
1) palub kontrollikojal lisada oma aastaaruandesse täiendav peatükk kõikide asutuste kohta, mille ...
2) palub kontrollikojal lisada oma aastaaruandesse täiendava peatüki kõikide asutuste kohta, mille ...
Mati Erelti "Lause õigekeelsus" ütleb, et kui täissihitis laiendab da-tegevusnime, mis on ise ka lauses sihitis (palub mida? – täiendada, esitada, lisada), peab täissihitis olema omastavas käändes (lk 43). Seega on õiged 2. variandid: palub komisjonil määratleda üldise poliitilise raamistiku, palub komisjonil esitada iga viie aasta järel uuringu iga asutuse lisaväärtuse kohta, palub kontrollikojal lisada oma aastaaruandesse täiendava peatüki kõikide asutuste kohta.
11. aprill 2007
Kas siis, kui rinnastatud täienditeks on lühendid, tohib kasutada sidekriipsu või mõttekriipsu (kumba?) või tohib kasutada ainult sidesõna "ja" (EÜ-USA leping, EÜ – USA leping, EÜ ja USA leping)?
Teie saadetud näites on õige sidekriips: EÜ-USA leping. Kui üks rinnastatud täienditest on sidekriipsuga või mitmesõnaline, siis on õige mõttekriips, nt Lõuna-Ameerika – Euroopa võistlused, Ameerika Ühendriikide – Suurbritannia kohtumine. Eeltoodud näidetes võib sidekriipsu (mõttekriipsu) asemel kasutada ka sõna "ja".
28. september 2006
Kas kirjutatakse "Soome kelk" või "soome kelk", "Rootsi punane" või "rootsi punane"?
Üldreegel on, et kohanimi kirjutatakse suure algustähega ka kohanimelise täiendiga ühendites. 1998. aastal võttis Emakeele Seltsi toimkond vastu otsuse, et kohanime on õige kirjutada suure algustähega ka sellistes ühendites nagu Hiina köök, Türgi diivan, Soome kelk, Tallinna kilud, Siberi katk, Rootsi punane, Rootsi laud jt, mis siiani olid erandlikult väikese algustähega.
Väikese algustähega eranditeks jäid rahva- ja hõimunimetused (nt eesti rahvas ’eestlased’, vrd Eesti rahvas ’Eesti Vabariigis elavad inimesed’), keelenimetused (nt eesti keel); erialakeeles taime- ja loomanimetused (nt rakvere raibe, india elevant) ning loomatõunimetused (nt tori hobune), kuid üldkeeles võib ka taime-, looma- ning loomatõunimetustes kasutada suurt algustähte (Rakvere raibe, Tori hobune, India elevant).
29. august 2006
Meil käib arutelu ühe termini üle – Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskus palub kasutada "traveller" tõlkes võimalikult originaalilähedast sõnakuju. "Traveller" tähistab Iirimaalt pärit rahvusrühma (vt IATE). Arutasime siin, et ehk võiks kasutada ka ühe l-iga varianti: "traveler", et ei läheks segi tavalise reisijaga, ent otsustasime siiski vormi "traveller" kasuks (mitm.: travellerid, travelleride, travellere, travelleridesse jne). See ei ole veel lõplik lahendus, ehk ütlete sõna sekka?
Kui on kehtestatud nõue, et peab kasutama originaalilähedast sõnakuju, siis peaks selle nimetuse panema kursiivi: traveller’id. Esmamainimisel võiks siiski sulgudesse lisada ka seletuse: rändiirlased (ehk rändlevad iirlased). Mitmesugustest tekstidest Internetis nähtub, et tegemist on suhteliselt hiljaaegu teadvustatud vähemusega, neil endil oma ühtekuuluvustunnet veel pole. Küllap leiaksid õpetlased Eestist palju rohkem niisuguseid rühmi.
25. august 2006
Meil on kasutusel termin "stabiilsuse ja kasvu pakt", kui on tegemist selle reformiga, kas siis on võimalik öelda ka "reformitud stabiilsuse ja kasvu pakt", arvestades, et arusaamise osas ei tohiks siin tekkida küsimust, mis on reformitud stabiilsus. Või tuleb see teha liitsõnaliseks, seega "reformitud stabiilsus- ja kasvupakt"?
Kuna siiski on oht valesti aru saada (reformitud stabiilsus ei tundu mulle võimatu), soovitan selle ühendi täiendi järel kokku kirjutada: reformitud stabiilsus- ja kasvupakt. Ilma täiendita võib ühendi endiselt lahku kirjutada.
28. juuni 2006
Kas impordilitsents ja impordiõigus antakse millegi jaoks, kohta, suhtes või puhul (või hoopis midagi muud)? Näide: Spekuleerimise tõkestamiseks tuleks töötlejatele impordilitsentse välja anda üksnes koguste jaoks, mille kohta on neile antud impordiõigused. Lause saaks ümber teha, aga küsimus impordilitsentsi puhul jääb alles: Spekuleerimise tõkestamiseks tuleks töötlejatele litsentse välja anda üksnes selliste koguste importimiseks, mille jaoks on neile antud impordiõigused.
ÕS ütleb, et litsents on ametlik luba millegi tegemiseks, omamiseks või kasutamiseks. Õigus antakse/on millelegi või millegi peale. Ehk sobib mõni neist variantidest: Et tõkestada spekuleerimist, peaksid töötlejad impordilitsentse saama üksnes sellisteks kogusteks / selliste koguste jaoks, millele on neil impordiõigused / mida on neil õigus importida.
3. mai 2006
Kuidas on õige midagi loetelust välja arvata, kas tuleb kasutada põhisõna käänet või mitte? Kas "välja arvatud x" peaks olema komade vahel või piisab ühest komast? Kas "veterinaarsertifikaadi näidis tapalindude ja uluklindude taastootmiseks ettenähtud kodulindude, v.a silerinnaliste lindude jaoks" või "veterinaarsertifikaadi näidis tapalindude ja uluklindude taastootmiseks ettenähtud kodulindude jaoks, v.a silerinnalised linnud"?
Soovitame teises näites panna nimetavas käändes välja arvatud -tarind sulgudesse. Muu on korrektne. Ühendiga "välja arvatud" algav tarind eraldatakse kas komade, mõttekriipsude või sulgudega. Koma kustub tarindi järelt omastava käände puhul, nt Kõigi raamatute, välja arvatud uudiskirjanduse nimekiri ..
Vt ka Sirje Mäearu artiklit.
26. aprill 2006
Kumba sõna oleks sobilikum kasutada? Laiemalt on levinud "linnugripp", aga põllumajandusministeeriumi koduleheküljel kasutatakse sõnaühendit "lindude gripp". Kuna tõlgin Euroopa Liidu dokumente, kus see termin sageli kordub, oleks hea teada, kuidas on kõige õigem.
Õige on linnugripp. See on omaette tähendusega liitsõna – haiguse nimetus ja seda haigust ei põe sugugi ainult linnud. Eesti keele liitsõnades väljendab ainsus sageli väga edukalt mitmust: pole vaja öelda nt "lihaste põletik" või "pisikute kandja", kui sama mõtet väljendab ladusam "lihasepõletik" või "pisikukandja".
24. märts 2006
Kas Ukrainas oli Oranž revolutsioon või oranž revolutsioon? Ja Tšehhis Sametrevolutsioon või sametrevolutsioon?
Need ei ole ajaloosündmuste kinnistunud nimetused, vaid rahvapärased nimetused ja kirjutatakse väikese tähega: oranž revolutsioon, sametrevolutsioon (vrd laulev revolutsioon).
23. märts 2006
Kas väljendid EL 15, EL 10 ja EL 25, mis eurotekstides üsna sageli esinevad, kirjutada kokku, lahku või sootuks sidekriipsuga (viimast varianti on inglise keeles eriti palju).
Leppisime Eesti Keele Instituudis kokku, et soovitame Teie küsitud ühendis kasutada tühikut: EL 10, EL 15, EL 25. Ainult ühest tähest ja ühest numbrist koosneva ühendi võib vormistada tühikuta: A4, G8.
17. märts 2006
Otsin tõlkevastet ingliskeelsele terminile "side-by-side refrigerator". Selle all mõeldakse kombineeritud külmikut, mille külmik ja sügavkülmik asetsevad kõrvuti. Midagi ilusamat kui "side-by-side külmik" ei ole ma siiani suutnud välja mõelda, ehkki ega see eriti kena muidugi ole (ingliskeelne väljend on kasutusel ka paljudes teistes keeltes). Küsin, et kuidas seda peaks siis kirjutama – side-by-side lihtsalt kursiivi?
Inglise side-by-side on eesti tekstis kursiivis. Kui teete selle väljendiga liitsõna, siis on õige kirjutada nii: side-by-side-külmik (st inglise väljendi ja sõna "külmik" vahel on sidekriips).
15. veebruar 2006
Kas täpsustava järellisandi (?) järele tuleb järgnevas lauses panna koma: kaubandustõkked ei ole takistanud teisi kolmandate riikide tootjaid, eelkõige Ladina-Ameerika tootjaid eksportimast ... tooteid ... Millise reegli alla tuleks niisugune lausemudel paigutada?
Teie lauses on tõesti tegu järellisandiga, mis eraldatakse mõlemalt poolt komaga: .. ei ole takistanud teisi kolmandate riikide tootjaid, eelkõige Ladina-Ameerika tootjaid, eksportimast ..
14. veebruar 2006
Kas IHNi-vaba, IHNi vaba või IHN-vaba (IHN – infectious haematopoietic necrosis, nakkuslik vereloomenekroos)?
Õige on IHNi-vaba, nagu AIDSi-fond.
8. veebruar 2006