Keeleküsimuste arhiiv
Siin on valik eurotõlkijatelt Eesti Keele Instituudi keelenõuandesse tulnud küsimustest koos keelekorraldajate vastustega.
- Kas on õige:
... esitada kolmapäevaks, 15. septembriks kella 17.00-ks,
... esitada kolmapäevaks, 15. septembriks kell 17.00,
... esitada hiljemalt kolmapäevaks, 15. septembriks kella 17.00-ks
või
... esitada hiljemalt kolmapäevaks, 15. septembriks kell 17.00?
Või on õiged kõik variandid?Kellaaega peaks käänama, seega ''... esitada hiljemalt kolmapäevaks, 15. septembriks kella 17.00-ks/17.00ks''. Sõna ''hiljemalt'' lisamine rõhutab ajast kinnipidamise olulisust veelgi.
15. september 2010
- "See tähendas ühtlasi sõda, Iseseisvussõda Nõukogude Venemaa Punaarmee ja Baltisaksa aadlike armee Landeswehri vastu."
Kas Baltisaksa või baltisaksa? Kas Landeswehr kursiivis?Õige on väiketäht: baltisaksa aadlike armee. Landeswehr ei ole kursiivis.
1. september 2010
- ELi Nõukogu inglise keele terminoloogid on ette võtnud sellised kohanimed nagu Somali peninsula, Horn of Africa ja Greater Horn of Africa. Nad rõhutavad, et ehkki Horn of Africa tähistab mõnikord Somaali poolsaart, võib see piirkond olla laiem, mistõttu tuleks sellele leida erinevates keeltes oma vaste. Peale selle tuleb eristada kohanime Greater Horn of Africa.
Kui Horn of Africa tõlkida, siis tuleks kirjutada Aafrika Sarv, st "sarv" suure tähega, sest tegemist ei ole liigisõnaga, vaid kujundliku terminiga (nagu Kara Värav või Suur Katel). Greater Horn of Africa võiks olla Aafrika Sarve suurpiirkond (vastandina lihtsalt piirkonnale).
19. juuli 2010
- Kas järgmises lauses tuleks kõrvallause komadega eraldada või on seal komakasutus vaba?
"Mitmetes õigusaktides, eelkõige direktiivis 68/151/EMÜ, on ette nähtud, et ... "Sõna "on" ees on selles lauses koma, sest järellisand "eelkõige direktiivis 68/151/EMÜ" tuleb eraldada mõlemalt poolt komaga. Vt nt Maire Raadiku artiklit "Mida eurotõlkijad keelenõust küsivad?" kogumikust "Euroopa Liidu keel kui meie ühine keel" (lk-d 68–69) või "Eesti keele käsiraamatu" § SÜ 110.
Ühendi "mitmetes õigusaktides" asemel on parem "mitmes õigusaktis"; vt ÕS 2006.16. juuni 2010
- Viimasel ajal on üha populaarsemaks muutumas ingliskeelsed terminid "digital literacy/competence" ja "digital skills". Kuidas need eesti keeles kõlaksid? Digitaalne pädevus või digitaalpädevus? Digitaalsed oskused või digitaaloskused?
Võib nii digitaalne pädevus kui ka digitaalpädevus ja nii digitaalsed oskused kui ka digitaaloskused, aga võib ka veel lühemalt: digipädevus ja digioskused. IATEs on digitaalpädevus ja digitaaloskused, selle järgi võib kasutust ühtlustada.
24. mai 2010
- Kuidas käituda juhul, kui prantsuskeelse nime lõpus on "pehme n" (mida ei hääldata kui n-i, aga midagi stiilis "nje". Näiteks Charlemagne (mille hääldus on "šarl(e)manj(e)" või Auvergne ("overnj(e)"). Lõpus justkui ripub poolik vokaal. Kas sel juhul tuleks ülakoma ära jätta?
Prantsuse täheühendi -gn- hääldus peaks enam-vähem vastama eesti palataliseeritud n-ile ja seega võiks pigem öelda, et toodud nimed lõppevad häälduses kaashäälikuga. Kuna kirjapildis lõppevad nad täishäälikuga, siis ikkagi rakendub ülakoma kasutamise reegel. Ka ÕSi kohanimevalikus on käänatud ülakomaga: Auvergne ‹o.vern'; 20: Auvergne’i; Auvergne’i›. Häälduses kaashäälikuga lõppevate võõrnimede tüvehäälik on üldiselt i. Seega Charlemagne'i hoone ja Auvergne'i maakond.
10. mai 2010
- ESTERMi järgi on arachidic acid arahiinhape ja arachidonic acid on arahhidoonhape. Kas selline erinevus (h või hh sõna keskel) on põhjendatud ja vajalik? Mõlemad nimetused tulenevad arahhise ehk maapähkli nimest.
Varasemad allikad, nt vene-eesti tehnikasõnaraamat (1975) ja vene-eesti keemiasõnaraamat (1982) annavad "arahhishappe" ja "arahhidoonhappe". Mis põhjusel hakati "arahhishapet" tõrjuma, teavad ehk keemikud. Uuel kujul kirjutatud terminis võiks sõna päritolu arvestades olla kaks h-d: "arahhiinhape".
Nagu näitab Google'i otsing, pole "arahhishape" kasutusest veel päris kadunud ning seda leidub ka õigustekstides.5. mai 2010
- Kuidas kirjutada eesti keeles Iraagi kohanime Fallujah? Eesti ajakirjanduses seda sellisel kujul kasutatakse, aga kohanimeandmebaasi kohaselt on see Al-Fallūjah.
Võiks eelistada täpsemat kuju nii nagu KNABis. Ajakirjanduses kasutatakse sageli nimesid lihtsustatult, aga nõudlikumates tekstides tuleks seda vältida.
13. aprill 2010
- Kas Slovakkia endist rahaühikut tuleb nimetada Slovakkia krooniks või Slovaki krooniks? Või on mõlemad variandid lubatud?
Kumbagi varianti ei saa sobimatuks pidada. Tavaliselt on teistes keeltes riiginime asemel vastav adjektiiv (Estonian kroon, estonskaja krona, estnische Krone), millele meil vastab maanime omastavaline vorm, sageli ka lühivorm (maade nimede tabelis "Maanime täiendvorm"). Seega võiks eelistada Slovaki krooni, kuigi kindlasti ei ole ka Slovakkia kroon sobimatu.
9. märts 2010
- Oleme seni oma töös alati kasutanud nime Madalmaad (või Madalmaade Kuningriik, kui tegu on ametliku täisnimega) ja vältinud nime Holland teadmises, et see on algselt provintsinimi ja seega riiginimena eksitav. EKI kohanimeandmebaasis on põhinimeks hoopis Holland (või Madalmaade Kuningriik) ja Madalmaad on tähistatud märkega HIST. Kas see märge tähendab, et peaksime nüüd hakkama kasutama riiginimena Hollandit?
Kohanimeandmebaasis on tegelikult kaks eri kirjet, mis sisaldavad Madalmaade nime: 1) Holland ehk Madalmaad (kui KNABi päringus küsida "Madalmaad", siis tuleb see vaste kolmandana, allikaks ÕS1960 ja VÕK1983);
2) Madalmaad kui ajalooline piirkond, mis hõlmab ka Belgiat ja väikest osa Prantsusmaad (päringuvastuses tuleb see esimesena, allikaks VÕS1933). Märgend HIST käib selle teise objekti kohta, seega ei ole Teil põhjust oma senist kasutust muuta; Madalmaad sobib Hollandi riigi tähenduses Euroopa Liidu kontekstis endiselt.26. veebruar 2010
- Sooviksin teada saada islamiusulise poliitilise ja sõjalise Liibanonis asuva organisatsiooni eestipärast nimekuju. Mulle tõlkida antud ingliskeelses tekstis on Hezbollah, teised võimalikud variandid: Hizbullah, Hizbollah, Hezballah, Hizballah, Hisbollah, ning Hizb Allah.
Mitmedki araabia nimed on kasutusel läänemaailmas levinuimal kujul (nt Al Qaeda), seetõttu võib ka eesti tekstis kasutada Hezbollah, klassikaline kuju oleks aga Ḩizbullah. "Eesti entsüklopeedia" 15. kd kasutab Liibanoni artiklis nimekuju Hizbullah (tavalise H-ga).
5. veebruar 2010
- Kuidas tuleks eesti keeles kirjutada türgi päritolu sõna "sudjuk" (kaitstud ladinakeelne kuju), kas sudžukk või sudžuk? See tähistab neil üht vorstiliiki.
Soovitame eestikeelses tekstis kirjutada "sudžukk".
29. jaanuar 2010
- Peame tõlkima Euroopa Komisjoni dokumendi, milles esineb Bulgaaria kohanimi Горна Оряховица.
Kas on korrektne kirjutada seda eesti keeles Gorna Orjahhovitsa?
Kohanimi esineb ühes kaitstud päritolunimetuse dokumendis ja seal on veel ka omadussõna samast kohanimest bulgaaria keeles ja selle latiniseeritud kuju (mis on samuti kaitstud ja mida ei tohi seega muuta): „ГОРНООРЯХОВСКИ СУДЖУК“/„GORNOORYAHOVSKI SUDJUK”
Meil oleksid eestikeelses tõlkes siis kõrvuti Gorna Orjahhovitsa ja Gornooryahovski.Bulgaaria tähetabeli kohaselt on see nimi Gorna Orjahovica. Bulgaaria nimesid ei kirjutata ümber sama tabeli kohaselt nagu vene nimesid, seepärast ei tule seal kasutada hh-d jms hääldushõlbustusvahendeid.
Kui Gornooryahovski jääb muutumatuks, siis pole midagi teha, et samast nimest on kõrvuti kaks eri transkriptsioonisüsteemi.29. jaanuar 2010
- Kas eesti keeles tuleks eelistada nimekuju Gruusia või Georgia?
2009. aasta 15. oktoobril toimunud Emakeele Seltsi keeletoimkonna koosolekul leiti (vastuseks Gruusiast tulnud kirjale), et seniseid soovitusi ei ole põhjust muuta: nii Gruusia kui ka Georgia on eesti keeles õiged, kuid esikohale jäetakse Gruusia kui pikema traditsiooniga nimekuju. Kohal oli ka välisministeeriumi esindaja, kes seda toetas. Samas möönis ta, et välisministeeriumis on eri vaateid ja eriti need, kes suhtlevad Gruusiaga otse, eelistaksid Georgia kuju. Ka keeletoimkonna liikmete ja n-ö laiendatud koosseisu (entsüklopeediakirjastused, BNSi esindaja ja geograafid) hulgas on juba neid, kes oleksid Georgiaga nõus. Kui mingi riigiasutus otsustab kasutada Georgia nime, siis see kindlasti vale ei ole. Eks ajapikku võib ka ajakirjanduse eelistus muutuda.
12. jaanuar 2010
- Eesti tõlkijad on tõstatanud küsimuse, et sisuliselt olevat parem "endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariik" , mitte "endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik". EKI maailma maade tabelis on "vabariik" väikese tähega. Praegune eestikeelne tõlge vastab teiste keelte versioonidele: former Yugoslav Republic of Macedonia, entinen Jugoslavian tasavalta Makedonia, l'ancienne République yougoslave de Macédoine, die ehemalige jugoslawische Republik Mazedonien. Seega pole minu arvates muutmiseks põhjust. Ainult kas vabariik peaks olema väikese tähega?
Tõepoolest, "endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik" on praegu ÜROs ja ELis kasutusel oleva nimetuse sisutäpne tõlge, mis sest, et see tavaloogikaga ei haaku. Nimetuse parandamiseks alust pole. Mis puudutab väiketähte ("vabariik"), siis eesti keeles saab riiginimetusi kirjutada kas nagu ametlikke asutusenimetusi (kõik sõnad suure tähega, nt Eesti Vabariik) või nagu tavalisi nimetusi (suure tähega üksnes koha- ja isikunimed, nt Eesti vabariik). Kuivõrd EJMV on tervik, siis saab siin samuti rakendada kas läbivat suurtähte (Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, st ka sõna "endine" suure tähega) või tavalise nimetuse malli (endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik). Tundub, et ka teistes keeltes, nii palju kui seda võimaldavad nende reeglid, eelistatakse pigem nimetuse tüüpi ortograafiat (saksa ametlikus riiginimetuses kirjutatakse ka omadussõnad suure tähega, nt Demokratische Sozialistische Republik Sri Lanka, aga Makedoonia puhul on siiski väiketähed "ehemalige jugoslawische"). Seega käsitatakse nime kui ajutist (mis sest et juba väga kaua kestnud ajutist). Riik ise seda pikka nimetust ei kasuta.
12. jaanuar 2010
- Kas eesti keeles peaks olema Flandria valitsus, Flaami piirkonna valitsus või flaami valitsus? Hollandi keeles: VLAAMSE REGERING.
Millist varianti tuleks kasutada ministrite puhul?
Näiteks originaalis: minister-president van de Vlaamse regering, kas Flandria / Flaami piikonna / flaami valitsuse peaminister?Ajalooline Flandria ja praegune Belgia Flaami piirkond ei ole päris kattuvad mõisted ja seepärast on ilmselt täpsem rääkida Flaami valitsusest (Flaami suurtähega, sest mõeldud on geograafilist piirkonda). Vastavalt ka ministrid: Flaami peaminister.
Kohanimeandmebaasis on praegu Flandria ja Flaami piirkond võrdsustatud, ent ametlikus tõlkes on parem kasutada täisnimetusest Flaami piirkond lähtuvat täiendit Flaami (mitte Flandria).4. jaanuar 2010
- Kuidas on õige käänata Palestiina presidendi nime (Mahmoud Abbas) osastavas käändes? Kas Abbasi või Abbasit?
Palestiina presidendi nime hääldatakse [ab.baas], seega sobib osastavas käändes Abbasi.
8. detsember 2009
- Kas selles otsuse pealkirjas oleks vaja käänata haigusetekitaja ladinakeelset nime ja kui, siis kuidas? "Komisjoni otsus, millega muudetakse komisjoni otsust 2006/133/EÜ, millega kohustatakse liikmesriike võtma ajutiselt haigusetekitaja Bursaphelenchus xylophilus (Steiner et Buhrer) Nickle et al. (männi nematood) leviku takistamiseks lisameetmeid Portugali muude alade suhtes kui need, kus kõnealust haigustekitajat teadaolevalt ei esine."
Soovitaks käänata ainult sõna "haigusetekitaja" (selles lauses küll kääne ei muutu), ladinakeelne nimetus jääb käänamata. Taimede, loomade, haiguste jne ladinakeelsed nimetused kirjutatakse kaldkirjas. Nimetustes esinevad isikunimed ja nende lühendid on tavaks kirjutada püstkirjas. Püstkirjas kirjutatakse ka nimetustesse kuuluvad ladinakeelsed sõnad ja lühendid. Selles nimetuses oleks kaldkirjas Bursaphelenchus xylophilus ja püstkirjas (Steiner et Buhrer) Nickle et al. Ehk siis: haigusetekitaja Bursaphelenchus xylophilus (Steiner et Buhrer) Nickle et al.
3. detsember 2009
- Inglise-eesti tehnikasõnastik ja polümeerisõnastik annavad low-density polyethylene vasteks madaltihe polüetüleen, high-density polyethylene on kõrgtihe polüetüleen. Samas on olemas ka terminid kõrgsurvepolüetüleen (madaltihe) ja madalsurvepolüetüleen (kõrgtihe). Kumba me peaksime eelistama korrektse eesti keele seisukohast lähtudes? Tekkis kahtlus, kas madal tihedus saab üldse öelda.
Madalrõhu- ja kõrgrõhupolüetüleen (rõhu, mitte surve) olid kasutusel varem (nt vene-eesti keemia sõnaraamat, 1982; polümeerisõnastik nimetab neid vananenuks) ning nüüd on madal- ja kõrgtihe.
Käibel on kaks "madaltihedat". Esimesel juhul on "madaltihe" rindliitomadussõna (samal ajal käibib kaks omadust): madaltihe = madal ja tihe. Näiteks madaltihe hoonestus, õunaaed. Teisel juhul on "madaltihe" inglise low-density vastena põimliitomadussõna, kus täiend "madal" näitab põhisõnaga "tihe" väljendatu ulatust, määra (vähe, palju). [Analoogse paari moodustavad "kõrgtihedad" (1. kõrge ja tihe, 2. high-density vaste)].
Teisel juhul sobiksid paremini omadussõnad "väike" ja "suur", seega siis tarind "suure/väikese tihedusega polüetüleen". "Suure tihedusega polüetüleen" on ka ESTERMis.1. detsember 2009
- Kas selles lauses oleks õigem täis- või osasihitis?
"Klausel, millega kohustatakse komisjoni esitama hiljemalt 5. aprillil 2012 aruanne määruse täitmise kohta."Selles lauses oleks õigem täissihitis (nimetavas käändes) ehk siis lause jääks nii, nagu ta on.
25. november 2009
- Kas ainult 1. variant on õige või võib ka 2. varianti lubada?
1. Kolmveerand kirjaoskamatutest RÄÄGIB 5-aastaselt üksnes vastuvõtva riigi keelt.
2. Kolmveerand kirjaoskamatutest RÄÄGIVAD 5-aastaselt üksnes vastuvõtva riigi keelt.Kui hulgasõnaks on põhiarvsõna, võib kasutada öeldise arvuvormina nii mitmust kui ka ainsust. Kui hulgafraas on lause algul või väljendab täpset hulka, on soovitatav kasutada siiski mitmust ehk Teie näidete puhul 2. varianti. Vt ka Mati Erelti "Lause õigekeelsus", lk 16-17.
24. november 2009
- Kuidas peaks olema sõna dedveit (laeva täielik kandevõime tonnides) omastavas käändes, dedveidi või dedveiti?
Tiiu Erelti raamatu "Terminiõpetus" (2007, lk 239) järgi on see "jalg"-tüüpi astmevahelduslik sõna. See tähendab, et ainsuse omastav on "dedveidi", osastav "dedveiti", sisseütlev "dedveidisse" ~ "dedveiti", seesütlev "dedveidis" jne.
18. november 2009
- Euroopa Liidu dokumentides on palju igasuguste komisjonide, komiteede, konverentside, programmide jne nimetusi. Inglise keeles kirjutatakse need läbiva suurtähega. Meie tõlgetes valitseb paraku segadus. Esitan mõne näite:
South East Atlantic Fisheries Organisation (SEAFO) – Atlandi ookeani kaguosa kalandusorganisatsioon
The North-East Atlantic Fisheries Commission (NEAFC) – Kirde-Atlandi kalanduskomisjon
The Commission for the Conservation of Southern Bluefin Tuna (CCSBT) – siniuim-tuuni kaitse komisjon
Inter-American Tropical Tuna Commission (IATTC) – Ameerika Troopikatuunide Komisjon
The Commission for the Conservation of Antarctic Marine Living Resources (CCAMLR) – Antarktika vete elusressursside kaitse komisjon
The international Commission for the Conservation of Atlantic Tunas (ICCAT) – Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon
Palun nõu, millises suunas võiks neid nimetusi ühtlustada ja kuidas peaksime käituma uute samalaadsete nimetustega, mis meie töös kindlasti ette tulevad.Soovitame kindlasti ühtlustada väiketähelise kasutuse poole, sest üldiselt komisjonid, komiteed ja konverentsid ei ole omaette asutused selle tavamõttes.
Organisatsiooni puhul on ehk võimalik rakendada ka suuri algustähti, ent eesti keele reeglid lubavad ka neil juhtudel tavakasutuses eelistada väiketähti (läbiva suurtähega võib näidata täielikku ametlikku nimetust).29. oktoober 2009
- Soovin teada, kas on õige kasutada järgmist konstruktsiooni: ametialaste ja eetikanormide järgimine. Kas peaks eelistama nt "ameti- ja eetikanormide järgimist"?
Jah, paremini sobiks "ameti- ja eetikanormide järgimine". ÕS 2006 ütleb, et "alane" on sageli ülearune (vt märksõna "alane").
28. oktoober 2009
- "See tähendas ühtlasi sõda, Iseseisvussõda Nõukogude Venemaa Punaarmee ja Baltisaksa aadlike armee Landeswehri vastu."