Eurodokumentide tõlgetest jääb silma, et kasutatakse väga palju tegusõna kaasama ühildumisega kes?mis? näiteks kaasatakse akadeemikud, kuid eesti keele seletav sõnaraamat ütleb, et seda tegusõna tuleb kasutada osastava käändega, mis tundub ka tunduvalt loomulikum. Kas esimene variant on tõesti õige?
Olenevalt lausest ja kontekstist ning verbi vormist võib "kaasama" ühilduda nii nimetavas, omastavas kui ka osastavas käändes sihitisega. Kuigi osastav on tõepoolest eesti keeles peamine sihitise kääne. Kui teie toodud näites on eelnevalt juttu olnud mõnest konkreetsest akadeemikust ja seejärel räägitakse nende kaasamisest, siis siin sobiks nimetav kääne (kaasatakse akadeemikud). Kui aga räägitakse näiteks lihtsalt vajadusest akadeemikuid (kedagi konkreetselt silmas pidamata) kaasata, sobib osastav.
Sirje Mäearu "Valik rektsioone" (2011): kaasama ’kaasa tõmbama’ ▷ mis/mille/mida millesse [mitte millele], mida tegema: Vaidlusse välisriigi maksuametiga võib kaasata Eesti maksuameti. Juhendi koostamisse, juhendit koostama kaasati mitu eksperti.
Sihitise kohta võite rohkem lugeda ja näiteid leida "Eesti keele käsiraamatust" (http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=5&p1=2).