EKI väidab, et sõna "siseriiklik" on taunitav russitsism (http://keeleabi.eki.ee/artiklid3/siseriiklik.html), samas on IATEs "siseriiklikud õigusaktid" usaldusväärne vaste. Millist vastet oleks õigem kasutada?
Tere ELi tõlkijad on selgitanud, et kasutavad sõna "siseriiklik" enamasti sellises kontekstis, kus on täpselt vaja eristada riigis endas kehtestatud õigust ELi ja rahvusvahelisest õigusest. Paljudes muudes ühendites võiks siiski kasutada ka muid variante, olenevalt sellest, kuidas konteksti sobib, näiteks "riigi", "riigisisene", kõnealuse riigi nimi vms. ELi tekste tõlkides tuleks terminite valikul esmajoones lähtuda IATEst, pöörates tähelepanu, nagu ikka, kirje usaldusväärsusele, allikale jm lisainfole. Tervitades Katre Kasemets
Leian, et sisulise vahe leiutamine sõnadele "siseriiklik" ja "riigisisene" ei ole põhjendatud ning tekitab kahjuks rohkem segadust kui hõlbustab arusaamist. Tegu on täielike sünonüümidega. Seda kinnitab kas või asjaolu, et teistes keeltes sellist vahet ei tehta. Vt nt Nagoya protokolli tõlget (http://eur-lex.europa.eu/Notice.do?val=701693:cs&lang=et&pos=1&phwords=nagoya~&checktexte=checkbox). Artiklis 3 on "domestic law" tõlgitud "siseriiklikuks seaduseks", artiklis 7 aga "riigi õigusaktideks".
"Siseriiklik" on tõepoolest ÕSi järgi ebasoovitav sõna ja pole mingit põhjust, miks seda kasutada. Vahel küsitakse, miks see siis nii halb on. Loogiline põhjendus on see, et sõna on vastuolus liitsõna moodustamise reeglitega. Eesti keeles ei leidu sõna "siseriik", millest moodustada omadussõna "siseriiklik". Tuletamine peaks käima nii: riik > riigi sees > riigisisene. "Siseriiklik" on meie keelde tekkinud ikka otsetõlkena "vnutrigosudarstvennõi'st".
Sõna "siseriiklik" on välditud ka nt välissuhtlemisseaduses ja enamikus RTs avaldatud välislepingute tõlgetes.
Ehk tasuks see küsimus veel kord läbi arutada?
Peter Pedak Välisministeeriumi juriidiline osakond
Euroopa Parlamendi ja nõukogu jurist-lingvistid on jõudnud kokkuleppele, et tasuks vältida "siseriiklik" kasutamist, toetades seega Katre Kasemetsa seisukohta, et igal võimalikul juhul kasutada "riigisisene" või "liikmesriigi" (ELi kontekstis). Vasturääkivusena üldisele põhimõttele ei muuda me vaid tõlgetes esinevat fraasi "siseriiklikud õigusnormid". Ajapikku muutub ehk ka arusaamine selles viimases punktis.